Tsiteerides Jaanus Harrot: „Me elame uimastite ajastul, uimastid on linnas ja metsas, klubis ja apteegis, põranda all ja palees“. Kuigi aina enam räägitakse uimastite tarvitamisega seotud ohtudest ja tagajärgedest, on uimastid tänapäeva maailmas lihtsasti kättesaadavad ja nende tarvitamine levinud. „Uimasti“ on vaid üks termin, kuid selle taga peitub tuhandeid eri …
Loe edasi »
Sissejuhatus Alajahtumine, meditsiiniliselt tuntud kui hüpotermia, on seisund, kus kehatemperatuur langeb ohtlikult madalale tasemele, tavaliselt alla 35°C. See tekib siis, kui keha kaotab soojust kiiremini, kui suudab seda toota, sageli külma ilmaga kokkupuutumise tagajärjel. Eestis, kus talvised ilmad võivad olla erakordselt külmad, on alajahtumise oht eriti aktuaalne. Põhjused ja Riskitegurid …
Loe edasi »
Väga populaarne köögivili, mida süüakse toorelt, aga kahjuks toorelt tarbides omastab inimene ainult 3% selles köögiviljas olevatest mineraalainetest ja vitamiinidest. Kui aga seda köögivilja hakkida, piisavalt kaua keeta või/ja lisada küpsetusõli, siis saab mineraalainete ja vitamiinide omastamist tõsta kuni 39%-ni. Mis köögivili see on ? See köögivili on porgand. Täpsemalt …
Loe edasi »
Suurimad ohud Eesti meeste tervisele on südamehaigused ja vähk. Onkoloog Helis Pokker annab ülevaate Eesti meeste vähki haigestumisest ning jagab nõu, kuidas mehed oma tervise ees hoolt kanda võiksid. Mehed haigestuvad vähki pea seitse protsenti enam kui naised. Üle neljandiku ehk 27 protsendi meeste surmadest on vähi põhjustatud. Ometi …
Loe edasi »
Me elame äreval ajastul. Ärevushäirete esinemissagedus aina tõuseb. Erinevaid ärevushäireid esineb isegi rohkem kui depressiooni. Ärevushäirete all kannatab igal aastal ligi 18% elanikkonnast ning kuni 30% inimestest on kogenud neid mingil ajavahemikul elus. Ärevushäire on rohkem, kui lihtsalt muretsemine või hirm esinemise ees. Ärevushäire tõttu ei suuda inimesed sageli töötada, …
Loe edasi »
”Koolistress ei vähene aastatega, vaid selle põhjused muutuvad.” James, Uus-MeremaaPoolteist nädalat tagasi viibides õpetajate toas kuulsin ühte õpetajat ütlemas „Hea et homme on spordipäev“. Selle lausega seostus hetkel vaid üks mõte, ohoo õpetajal ka juba õppeaasta alguses koolistress. Aga kuidas siis edasi? Mis kevadel saab? 1.september, nüüd peab laps end jälle …
Loe edasi »
Depressioon ja ärevushäired Depressioon – mõiste tõi 1845. aastal käibele Saksa psühhiaater Wilhelm Greisinger. Edaspidi võtsid selle nimetuse kasutusule ka teised teadlased ning tänapäeval kasutatakse seda sõna juba massiliselt. Ülemaailmsed uuringud näitavad, et 15 kuni 20 protsenti täiskasvanuist kannatab tänapäeval depressioonisümptomite all ja vähemalt 12 protsendil neist esineb depressiooni. Miks …
Loe edasi »
Paljudel meist on olnud juhuse tahtel halva hingeõhu päev. Kui läheb õnneks, toovad selle fakti välja meile armsad inimesed enne, kui puutume kokku laiema maailmaga. Ometi saab pidev halb hingeõhk viia suure sotsiaalse häbini. Hingeõhk haiseb vaid siis, kui teatud aromaatsed ühendid selles laiali pääsevad. Kahjuks tekivad paljud sellised ühendid …
Loe edasi »
Sotsiaalministeeriumi juures tegutsev immunoprofülaktika ekspertkomisjon on teinud märgilise otsuse, soovitades inimese papilloomiviiruse (HPV) vastast vaktsineerimist võimaldada ka poistele. Lisaks pakutakse kõigile 15-18-aastastele tagantjärele tasuta vaktsineerimise võimalust. Seega saavad Eestis järgmise aasta veebruarist tasuta vaktsineerida end HPV vastu 12-18-aastased noored, kes seda tahavad. Täiendavalt soovitab komisjon muuta senise HPV vastase vaktsineerimise …
Loe edasi »
“Advendiaja Küünlaohutus: Terviseameti Nõuanded Lõhnaküünalde Turvaliseks Kasutamiseks” Käes on advendiaeg ja paljudes kodudes süüdatakse lõhnaküünlaid, luues meeleolu ja soojust. Terviseamet rõhutab lõhnaküünalde kasutamisel ohutusnõudeid, et tagada turvaline ja meeldiv kogemus. Lõhnaküünlad sisaldavad värv- ja lõhnaaineid, sh erinevaid värvipigmente ja eeterlikke õlisid, mis võivad põhjustada ärritust või ülitundlikkust. Värviliste ja lõhnastatud …
Loe edasi »