Teadjad ootavad kevadeti pikkisilmi karulauku ehk rahvakeeli ka metsikut küüslauku, söövad ja säilitavad ja kurvastavad selle hooaja kiire möödumise üle. Ent seenemaailmast tuntud tõde – kõik seened on söödavad, osad lihtsalt vaid ühe korra – kehtib ka taimede kohta. Vähem kogenud on kuuldavasti karulaugu pähe korjanud ka mürgist maikellukest ehk piibelehte (Convallaria majalis) ja sügislille (Colchicum sp), aga ka teiste kevadiste …
Loe edasi »Tervis
Oksükodooni kasutamine: Tõusva murekohana narkomaanide hulgas
Tartu politsei esindaja Steven Ilves teatab, et viimasel ajal on märgatud suurenenud oksükodooni tarbimist narkomaanide hulgas, mis on toonud kaasa tõsise probleemi. Oksükodoon, mis on opioidne valuvaigisti, pakub petlikku eufooriat, kuid sellega kaasneb risk hingamise aeglustumiseks, depressiooni või ärevuse süvenemiseks ning üleannustamine võib viia surmani, eriti kui seda tarbitakse koos …
Loe edasi »Poisslaste munandite väärarengu varjus võib peituda hoopis tõsisem geneetiline arenguhäire
Munandi laskumishäire ehk krüptorhism esineb umbes 2–3 vastsündinud poisslapsel sajast. Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi inimese geneetika õppetooli uuring koostöös Tartu Ülikooli Kliinikumi meestekliinikuga näitas, et üllatavalt suurel osal viljatutest meestest on lapsena diagnoositud munandi laskumishäire. Õigeaegne sekkumine aitab tulevikus lahendada viljatusprobleeme ja ennetada haruldaste kasvajate riski. Eestis kontrollitakse …
Loe edasi »Nädalaga lisandus 170 gripijuhtu
15. nädala jooksul registreeriti 2472 ägedate respiratoorsete nakkuste haigusjuhtu, neist 43% olid kuni 14-aastased lapsed. Lisandus 170 gripijuhtu (nädal varem oli neid 205), millest 70 kinnitati laboratoorselt. Gripi levik on endiselt laialdane, kuid haigestumuse intensiivsust saab hinnata juba madalaks. Gripiga seotud hospitaliseerimiste arv on vähenemas. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse andmetel on …
Loe edasi »Tartu Ülikooli teadlased avastasid uue ravimikandidaadi agressiivse ajukasvajaga võitlemiseks
Glioblastoom on täiskasvanutel kõige sagedasem halvaloomuline ajukasvaja, mis on äärmiselt agressiivne ja kiire kuluga. Tartu Ülikooli hematoloogia-onkoloogia kliiniku teaduslaboris leiti uurimistöö raames järgmine võimalik ravimikandidaat, mis võiks osutuda tõhusaks glioblastoomi vastu. Ühe töö autori, Tartu Ülikooli onkoloogia professor Jana Jaali sõnul ei ole selle pahaloomulise kasvaja ravis suuri muutusi toimunud …
Loe edasi »Tervislikud toiduained, mis toetavad vereringet: Lase toidul oma tervist turgutada!
Vereringe on nagu sinu keha kiirtee, kandes toitaineid ja hapnikku üle kogu organismi. Tervislik toitumine on üks võti, kuidas hoida seda kiirteed laitmatult toimimas. Kui järgmine kord lähed toidupoodi, tee mõned teadlikud valikud, mis aitavad sul oma vereringet toetada. Lisaks toitumisele on oluline ka liikumine, piisav vedelikutarbimine, normaalne kehakaal ja …
Loe edasi »Kas sina sööd piisavalt kaunvilju?
Kaunviljad on ühed imelised toitainetest pakatavad viljad, mida eestlased oma toidulaual kahjuks unustama kipuvad. Kuna kaunviljad nagu herned, läätsed või oad on olemuselt taimeseemned, siis on nad väga mineraalainete-, vitamiinide- ja valgurikkad. Poes ringi käies on märgata mitmesuguseid sorte erinevaid kaunvilju, näiteks punased, rohelised ja Beluga läätsed, konserveeritud ja kuivatatud …
Loe edasi »Jämesoolevähk: Sümptomid, Riskitegurid ja Varajane Avastamine
Jämesool, mis koosneb käärsoolest ja pärasoolest, võib olla koht, kus vähirakud tekivad ja arenevad, moodustades käärsoole- või pärasoolevähi. Tartu Ülikooli Kliinikum toob välja, et käärsoolevähk ja pärasoolevähk kuuluvad ühisnimetuse alla jämesoolevähk. Käärsoolevähi sümptomid hõlmavad sageli kõhupuhitust ja täiskõhutunnet, eriti pärast söömist, rohkelt soolegaase, iiveldust, oksendamist, kõhulahtisust, mis vaheldub kõhukinnisusega. Patsient …
Loe edasi »Hallitusseened – Terviseoht ja Lahendused: Ekspertide Hinnang
Liigne niiskus ja hallitusseente kolooniad tekitavad sageli muret ning mõnikord võib hallitus ruumides levida nii edukalt, et see ohustab seal elavate inimeste tervist. Ka Emajõelinna kivi- ja puitmajade elanikud ei ole hallitusest pääsenud. Hoonete biokahjustuste ekspert ja Mükoloogiauuringute Keskuse nõukogu liige Kalle Pilt selgitab, et majade “hingamine” on pigem metafoor, …
Loe edasi »Pingepeavalusid ei pea ära kannatama. Kuid mis ometi aitaks?
Pingepeavalu puhul on tegemist mõõduka ühtlase valuga, mis võib aja möödudes intensiivsemaks muutuda. Miks pingepeavalu tekib ning mida teha olukorras, kus valu segab igapäevaelu, räägib BENU apteegi proviisor Kerli Valge-Rebane. Pingepeavalu ei ole migreen Proviisori sõnul esineb pingepeavalu üldjuhul mõlemal pool pead, sagedasti just otsmiku ja oimupiirkondades, aga ka kuklas. …
Loe edasi »