Kevad toob kaasa nohu. Siiani pole nende vastu ravi ning jääb üle vaid teed juua ning nuusata. Ajakirjas Virology avaldatud nohutekitaja mudel annab lootust, et kunagi võime saada tõhusa nohuravimi.
Nohu ja külmetuse tekkimisel on põhiliseks süüdlaseks rinoviirused. Nende kaela võib ajada üle poole igatalvistest haigusjuhtudest.
Kaks rinoviirust – A ja B- on viroloogidele hästi tuntud ning neid osatakse laboris kasvatada. 2006. aastal avastati, et leidub veel kolmaski tõvestaja – rinoviirus C. See on pirtsakam ega kasva katseklaasis. Üles leiti see vaid tänu üha täpsematele geeniuuringutele. Viiruse ehituse kohta teati siiani üsna vähe.
USA Wisconsin-Madisoni ülikooli viroloog Ann Palmenberg uuris ligi 500 erineva rinoviirus C genoomi ja lõi nende põhjal viiruse ehituse kolmemõõtmelise mudeli. Selgus, et selle viiruse valgukapsli ehitus erineb oluliselt sugulaste omast.
See selgitab, miks on nohuravimite katsetused siiani luhta läinud. Sobivate ravimimolekulide leidmiseks peab hästi tundma viiruse pinnavalkude ehitust, sest raviained kinnitavad end viiruseosakeste pinnale.
A- ja B-rinoviiruste ehitus on teada ja nende vastu on leitud üsna tõhusaid raviaineid. Paraku osaleb külmetushaiguste tekkimises ka vähetuntud C-viirus, mis muutis kõik katsetatud ravimid kasutuks. Uus mudel lubab hakata otsima neid aineid, mis takistaksid rinoviirus C kasvu ja paljunemist.
