Viimastel aastatel on nii teadurid, poliitikakujundajad kui ka pangad asunud rahalisele heaolule senisest enam tähelepanu pöörama. Puudub aga üksmeel, mida see sisuliselt tähendab või kuidas seda mõjutada.
Varasemad uuringud on näidanud, et lisaks rahatarkusele ja sissetulekute suurusele mõjutavad rahaasjus tehtavaid otsuseid otsustamiskalded. See tähendab, et inimesed ei tee alati majanduslikus mõttes üdini mõistuspäraseid valikuid.
Viimasel ajal on saanud rahaasjade korraldamine ja rahaline heaolu inflatsiooni ning energiahindade tõusu tõttu senisest veelgi olulisemaks. Hiljuti ilmusid Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi käitumusliku poliitikakujundamise teaduri Leonore Riitsalu osalusel kaks teadusartiklit, mis uuris neid teemasid suurtes rahvusvahelistes valimites.
Mõlema tulemused rõhutavad inimeste erinevuste ja konteksti olulisust. Seni on kippunud majandusteadlased pigem arvama, et finantsotsuste ja rahalise heaolu analüüsimisel saab selgeid mustreid välja tuua rühmitades inimesi riigipiiride või sotsiaalmajanduslike näitajate alusel. Riitsalu värsked artiklid aga näitavad, et selline lähenemine ei pea paika.
Paljudes riikides üle maailma, sealhulgas Eestis, arendatakse rahatarkust eesmärgiga suurendada inimeste rahalist heaolu. Selle edendamiseks on loodud erinevaid kogukondi ja blogisid, mis tegelevad rahatarkuse edendamisega. Ühest küljest teeb Riitsalule rõõmu, et rahatarkusele pööratakse järjest rohkem tähelepanu. Samas pole rahatarkuse jagamine tema sõnul veel piisavalt mitmetahuline.
“Mulle on küll kergelt tundunud, et võibolla saab natuke rohkem tähelepanu investeerimine ja rahalise vabaduse suunas liikumine.”
“Mulle on küll kergelt tundunud, et võibolla saab natuke rohkem tähelepanu investeerimine ja rahalise vabaduse suunas liikumine. Veidi vähem aga teemad, mis puudutavad rahaasjade planeerimist, rahamurede lahendamist, võlgade vältimist ja muud taolist,” lausus teadur. Tema sõnul ei saa siiski välistada, et lähiajal need teemad rohkem päevakorda kerkivad.
Küll aga puudub ühine arusaam, mida rahaline heaolu täpselt tähendab või kuidas seda mõjutada. Üksmeel valitseb vaid selles, et rahaline heaolu pole kaugeltki sama asi, mis jõukus. Riitsalule meeldivad eeskätt selgitused, mille järgi rahaline heaolu tähendab olemasoleva elustiili hoidmist ja soovitud tasemeni jõudmist. Siinkohal on oluline mõista, et inimeste elustiilid võivad olla väga erinevad.
“Kui äärmuslikult väljenduda, siis keegi võib elada metsas ja toimetada naturaalmajanduse korras, tal ei ole üldse aktsiaid ega püüdlegi finantsvabaduse suunas. Samas ise peab ta enda elu mõnusaks. Teisalt võib olla keegi teine, kellel on hunnikutes aktsiaid, varasid ja sissetulekuid, aga vaatamata sellele pole see tema jaoks veel piisav, sest ikka on keegi teine, kellel on neid veelgi enam,” tõi teadur näite.
Esimene neist inimestest on enda hinnangul kõrgel, teine aga mitte piisaval rahalise heaolu tasemel. Nende varade lugemine annaks aga vastupidise pildi.
Riitsalu hiljuti avaldatud uuringust ilmnes, et rahaline heaolu koosneb mitmest komponendist ja neid omakorda mõjutavad erinevad tegurid. Kokku 16 riigist kogutud andmed näitasid, et on ekslik arvata, nagu oleks jõukamates riikides kõrgem rahalise heaolu tase. “Uuringust tuli väga ilmekalt välja, et on suur liialdus uskuda, kuidas rahaline heaolu jookseb riigipiire pidi,” sõnas ta.
Inimeste hinnangut rahalise heaolu kahele osale – rahaasjade korraldamise stressile tänases ja tuleviku eeldatavale rahalisele kindlustatusele – mõjutavad nii individuaalsed kui ka kontekstist tulenevad tegurid. Ootuspäraselt on mõlema rahalise heaolu osa puhul oluline roll sissetuleku suurusel, kuid see pole kaugeltki kõik.
Riikide võrdluses ilmneb, et erinevused võivad vanuserühmade lõikes olla olulisemad kui riikide vahel. Võrdlus sarnaste inimeste elustiiliga ümber maailma võib hinnanguid rahalisele heaolule mõjutada vähemalt sama palju kui võrdlus samas linnas elavate samaealistega. Seega võib ülemaailmne tarbimiskultuur selgitada erinevusi rahalise heaolu hinnangutes isegi paremini kui riigipiire ja majandusindikaatoreid pidi analüüsimine.
Konteksti mõju uurimisel rahalisele heaolule keskendusid teadlased uuringus kultuuriliste ja institutsionaalsete tingimuste seoste analüüsimisele. Ilmnes et see, kui lihtne on finantsteenustele ligi pääseda ja kui suur on usaldus riigi vastu, on seotud rahaasjade korraldamise stressiga. Kui usaldus on kõrge ja teenused kõigile kättesaadavad, on stressitase vastajate hinnangul madalam.
Tuleviku rahalisele heaoluga aga need tegurid selgelt seotud pole. Hinnangut tuleviku rahalisele kindlustatusele selgitas osaliselt hoopis kultuuriline taust. Individualistlikumad inimesed on tuleviku suhtes pessimistlikumad kui kollektiivsemate kultuuride esindajad. Nii oli kõrgeim tuleviku rahalise kindlustatuse hinnang Filipiinidel – ainsal valimis olnud arengumaal.
“Exceli tabel ei pruugi alati olla kõige õigem. Kuigi eks Exceli tabeli abil oleks õudselt lihtne kogu maailm õnnelikuks teha.”
Uuringust joonistuski välja, et poliitikakujundajad peaksid arvestama oluliselt rohkem individuaalsete erinevustega ja mitte hõlpsasti mõõdetavate tegurite pealt liigitama. “Exceli tabel ei pruugi alati olla kõige õigem. Kuigi eks Exceli tabeli abil oleks õudselt lihtne kogu maailm õnnelikuks teha,” lausus Riitsalu.
100 eurot täna või 110 eurot nädala pärast?
Varasemad uuringud on näidanud, et rahaasjus mõjutavad inimeste käitumist mitmed otsustamiskalded. Üheks selliseks on tuleviku väärtuse alahindamine (temporal discounting) ning tulude ja riskide ajas erinev hindamine. Kui inimestelt küsitakse, kumba nad eelistavad – saada täna 100 eurot või nädala pärast 110 eurot, eelistatakse väiksem summa kohe kätte saada.
Kui aga see valik nihutatakse ajas kaugemale, näiteks 100 eurot kuu aja pärast või 110 eurot ühe kuu ja ühe nädala pärast, hakkab eelistus suurema summa poole nihkuma. Kuigi valik on ju sama – oodata nädal aega, et saada 10 eurot enam. Seni on arvatud, et selline otsustamiskalle esineb eelkõige madalama sissetulekuga inimeste ja vaesemate riikide elanike puhul.
Hiljuti ajakirjas Nature Human Behaviour ilmunud uurimuse tulemused näitavad, et päris nii see siiski ei ole. Enam kui kuuekümnes riigis, sealhulgas Eestis läbiviidud uuringust selgus, et taoline otsustamiskalle on üldistatav kõikidele riikidele üle maailma ja sissetuleku suurus pole sugugi nii määrav. Tegemist on võrdlemisi universaalse nähtusega. Küll aga esineb see otsustamiskalle tugevamalt ebakindlates oludes.
Sissetuleku suurusel on küll otsustamiskalde esinemisele ootuspärane mõju, aga olulist rolli mängivad ka ühiskonna majanduslik ebavõrdsus, inflatsiooni tase ja jõukus. Siiski, näiteks ülimalt madal inflatsioon või väga suur jõukus ei kaota seda otsustamiskallet ära, vaid üksnes pisut vähendavad. Ebastabiilne keskkond seevastu kallutab kohest väiksemat tulu eelistama. “Inimestel meeldib kindlus, mitte ebakindlus, seda ka moel, mis neile rahaliselt kõige kasulikum pole,” sõnas Riitsalu.
Sarnaselt eespool tutvustatud Riitsalu uuringule tuli siingi välja, et erinevused on riikide sees suuremad kui võrdluses riikide vahel. Seega on rahatarkuse ja rahalise heaolu suurendamise ettevõtmistel ja poliitikatel oluline arvestada individuaalsete erinevustega. “Sotsiaalmajanduslike näitajate või piirkondade alusel liigitamine on ajast ja arust,” võttis Riitsalu mõlema uuringu tulemused kokku.
Kui pidevalt räägitakse sellest, et talv saab rahalises mõttes olema karm ja tasub juba praegu valmistuda, siis Riitsalu soovitab teha kaalutletud otsuseid ja saada aru oma valikutest ja võimalustest.
Rahalise heaolu tuules ei ole Riitsalu sõnul ka vähemoluline mõelda, mis inimest õnnelikuks teeb ja kuidas teadlikult selle suunas liikuda. “Minu arvates ei saa öelda, et inimesel peab olema teatud ports raha kõrvale pandud või konkreetne arv varasid, vaid pigem peaks lähtuma inimesest ja sellest, mis on tema jaoks oluline: kuidas ta tahab elada ja mida selleks vaja on,” sõnas ta.
Err.ee
