USA teadlased tegid kindlaks, et koroona võib inimestel nõrgendada valuaistinguid. See on põhjus, miks paljud inimesed põevad koroonat väga leebelt.
Kui koroonahaigus COVID-19 võib mõnede inimeste jaoks olla karm ja eluohtlik, põevad paljud seda väga leebelt või üldse ilma mingite nähtudeta. Leebete haigusnähtudega või ilma nähtudeta põdejad aga levitavad haigust edasi.
USA Arizona ülikooli teadlaste uuringust selgub, miks põetakse koroonat väga leebelt. Teadlased avastasid, et koroona leevendab varajases staadiumis valu neuropiliin-1 retseptori kaudu. See asjaolu hõlbustab viiruse levikut, kuna nakatunu ei saa ise midagi aru.
Uuring avaldati teadusajakirjas Pain.
Juba varem on teadlased teinud kindlaks, et viirus tungib rakkudesse ACE-2 retseptorite kaudu. Juunis avaldasid teadlased uuringu, milles on kirjeldatud, kuidas neuropiliin-1 retseptorid hõlbustavad viiruse pääsu rakkudesse ja sealt edasi kesknärvisüsteemi.
Värsket uuringut juhtinud professor Rajesh Khanna on aastaid uurinud valu seoseid neuropiliinidega. Üks valu tekkimise viis on läbi veresoonte sisepinna kasvufaktori A (VEGF-A) kaudu. Veresoonte sisepinna kasvufaktorid soodustavad uute veresoonte teket ning hapniku transporti kudedesse. Uute veresoonte teke mõjutab omakorda mitmeid haigusi nagu südamehaigused ja kasvajad. Nüüd on samas grupis veel COVID-19.
Teadlaste väitel kinnitub VEGF-A neuropiliini retseptorite külge ja seeläbi tekitab valuaistingu. Teadlased leidsid, et koroona seob neuropiliiniga samas kohas kui VEGF-A, mis võib aidata leevendada valu. Seda teooriat katsetati hiirte peal ja tuvastati, et koroona kaotas ära kasvuproteiini tekitatud valusignaali.
Tegemist pole esimese korraga, kui tuvastatakse, et koroona mõjutab veresooni. Paljud inimesed on COVID-19 tagajärjel surnud just südame- ja veresoonte vaevuste tõttu. Nakkuse tulemusel saavad veresoonte seinad kahjustada ja nendesse kohtadesse tekitav vereklombid.
