Uute uuringute käigus on leitud, et tavalised kodused vahendid – sealhulgas suuvesi ja lahjendatud imikušampoon – aitavad koroonaviirust kahjutuks muuta, lisades ühe võimaliku mooduse Covid-19 leviku aeglustamiseks.
Teadlased ei väida, et suuvesi on «hõbekuul», mis annab viiruse eest kaitse. Samuti väärib märkimist, et Medical Virology teadusajakirjas avaldatud uuringus kasutati koroonaviirust nimega HCoV‐229e, mis on geneetiliselt sarnane SARS-CoV2-ga.
Kuna mõlemad viirused on geneetiliselt sarnased, on eksperimendi tulemused eeldatavasti üldjoontes samad, kuid tulemusi ei saa üle kanda üks ühele.
Teadaolevalt häirivad kemikaalid viirusmembraani ja sellest lähtudes uuris Penni osariigi ülikooli meeskond, mis juhtub, kui inimese maksarakkudele lisada HCoV‐229e ja suuvett, ninaloputusvahendit või 1 protsendini lahjendatud beebišampooni.
Testid näitasid, et kõik tooted olid viiruse kahjutuks muutmisel tõhusad, ehkki mõju ulatus oli toodete puhul erinev ja sõltus sellest, kui kaua tooted viirusega kokku puutusid.
«Kui kokkupuuteaeg on 1 ja 2 minutit, suutis 1-protsendine beebišampooni lahus inaktiveerida vastavalt üle 99 protsendi ja üle 99,9 protsendi või rohkem viirust,» kirjutavad teadlased oma töös.
Testitud suuveed muutsid 30 sekundi jooksul kahjutuks 99,99 protsenti viirusest – 1 ja 2 minuti jooksul ei suutnud teadlased rakkudes tuvastada ühtegi järelejäänud nakkuslikku viirust.
Tulemused toetavad Saksamaa varasemaid juulis avaldatud uuringuid, mis viitasid samuti tõhusale kokkupuutele suuveega, mis võib oluliselt vähendada koroonaviiruse viiruskoormust. Tasub ka välja tuua, et Saksamaa uuringus kasutati katsetes SARS-CoV-2, mis põhjustab Covid-19 viirusnakkust.
Sellegipoolest ei saa kumbki neist uuringutest garanteerida, et samad tulemused esineksid ka osalejatega läbi viidud testides.
Arvestades, et koroonaviiruse vastu on vähe kaitsemeetmeid, on teadlaste sõnul siiski oluline neid positiivseid uuringutulemusi arvesse võtta.
«Selleks, et teha kindlaks, kas need tooted võivad vähendada Covid-positiivsete patsientide hulka või vähendada viirushulka, mida võivad kõrge riskiga elukutsega patsiendid levitada rääkimise, köhimise või aevastamise ajal, on vaja kliinilisi uuringuid,» sõnas esimese uuringu peamine autor, mikrobioloog Craig Meyers.
«Isegi kui nende lahenduste kasutamine võiks ülekannet 50 protsenti vähendada, oleks sellel suur mõju,» ütles ta.
Allikas: Kliinik.ee
