Kui Norras on kriis, heliseb soomlanna telefon. See oli nii ka 10 aastat tagasi, kui Norras elav soome kriisijuht Freja Ulvestad Kärki oli koos abikaasaga Eestis Haapsalu spaas puhkamas. 10 aastat tagasi 22. juulil tappis terrorist Oslo keslinnas ja Utøya saarel kokku 77 inimest.
Ulvestad Kärkil paluti pärast seda koostada terrorirünnakus ellujäänute ja ohvrite lähedaste psühhosotsiaalne jälgimine, mis jätkub tänase päevani. Ulvestad Kärki töötab Norra terviseametis projektijuhina ja tegeleb kriisides, õnnetustes ja katastroofides kannatanute psühhosotsiaalse jälgimisega, vahendab Helsingin Sanomat.
Praegu on nii Norras kui igal pool mujal seninägematu kriis. Inimesed haigestuvad ja surevad. Piirangud raskendavad elu ja põhjustavad töötust. Keegi ei tea, millal pandeemia läbi saab.
Kriis puudutab paljusid, aga mõnesid rohkem kui teisi, räägib Ulvestad Kärki. Suurem osa inimestest saab hakkama. On inimesi, kelle elus on vähem stressi. On rohkem aega enda ja pere jaoks. Ent inimeste vahel on suured erinevused. Rohkem kannatavad need, kes on niigi haavatavamad. Need on inimesed, kel on psühholoogilised probleemid, vanurid, sõltuvusega inimesed, kroonilised haiged, raskem on lastel, noortel ja peredel.
Paljudes Euroopa riikides on juba täheldatud perevägivalla juhtumite kasvu, sama on näha ka Norras. Rohkem on probleeme vaimse tervisega. „Pandeemia mõju on pikaajaline. Selline elu, mida me tundsime, ei tule kunagi tagasi. Vaimse tervise teenuseid on palju enam tarvis, vähemalt mõnda aega,” räägib Ulvestad Kärki.
Norras kehtestati märtsi keskel väga karmid piirangud koroona mutatsioonide leviku ärahoidmiseks. Pealinnas Oslos kehtestati sama karmid piirangud nagu aasta aega tagasi peale pandeemia puhkemist. Lasteaiad suleti, koju saab külla kutsuda ainult kaks inimest, koolid läksid kaugõppele. Alkoholi müük on söögikohtades keelatud, toitu saab vaid kaasa osta ja enamus poode on suletud.
Norras on tuvastatud kokku üle 98 000 koroonaga nakatumise ja surmajuhtumeid on üle 670. Soomes on vastavad numbrid üle 79 000 ja 846.
Ulvestad Kärki on hariduselt psühholoog. Ta on töötanud kõigis Põhjamaades, välja arvatud Island. Tema väitel on praegune kriis omamoodi lakmustest, mis näitab ära ühiskonna väärtused ja prioriteedid. Norras näiteks Rootsit kritiseeritakse, aga Soomet kiidetakse, seda kuidas Soome on koroonakriisiga toime tulnud. Soomet aitab sõja kogemus, tänu millele on ühiskond kriisiks paremini valmis, Norral seda kogemust pole.
Kriisis tuleb välja, millised on ühiskonnas riskigrupid, keda eelistatakse. Kriis aitab ühiskonnal end paremini näha uues valguses. Loodetavasti aitab see tugevdada ühiskonna kriisivalmidust ja vastupanuvõimet.
Koronavirus | Suomalainen Freja Ulvestad Kärki hoitaa Norjan pahimpia kansallisia kriisejä – “Emme ole palaamassa elämään, jonka tunsimme aiemmin”
Pandemia aiheuttaa sairastumisen ja kuolemien lisäksi paljon epäsuoria seurauksia. Norjassa pandemian psykososiaalisesta seurannasta vastaa suomalainen Freja Ulvestad Kärki. Kun vakava kriisi iskee, Norjassa asuvan suomalaisen puhelin soi. Eräs kerta on piirtynyt mieleen kirkkaasti. Freja Ulvestad Kärki oli miehensä kanssa kylpylälomalla Viron Haapsalussa, kun mies riensi hakemaan hänet television ääreen.
Allikas. Eestinen.fi
