Vaimse tervise abi kättesaadavus Eestis on aastaid olnud pingeline, kuid perearstide hinnangul on olukord nüüdseks jõudnud murdepunkti. Tasuta ehk tervisekassa rahastatud psühhiaatrilist vastuvõttu ei ole paljude patsientide jaoks enam võimalik saada, ning kõige teravamalt puudutab see lapsi ja noorukeid. Perearstid suunavad küll eriarstile, kuid reaalseid vastuvõtuaegu lihtsalt ei ole.
Perearstide seltsi juht Elle-Mall Sadrak kinnitab, et tervisekassa rahastatud psühhiaatri vastuvõtule patsiente sisuliselt enam suunata ei saa. Probleem on eriti kriitiline laste vaimse tervise abi puhul. Tema sõnul ei ole küsimus isegi saatekirjas, sest paljudel juhtudel pole lastel ega täiskasvanutel enam kuhugi pöörduda.
Sadraku selgitusel suunatakse patsiendid sageli perearsti juurest edasi, kuid vastuvõtukohad keelduvad neid vastu võtmast. Inimestel soovitatakse pöörduda tagasi perearsti poole ja algatada e-konsultatsioon. See tähendab, et perearst koostab psühhiaatrile esmase ülevaate patsiendi seisundist lootuses saada juhiseid edasiseks raviks.
Paraku ei too ka e-konsultatsioon sageli lahendust. Vastuseks saadakse soovitus pöörduda tasulisele vastuvõtule või teade, et süsteemil puudub hetkel ressurss. See seab patsiendid olukorda, kus tasuta abi ei ole võimalik ning tasuline teenus jääb paljudele rahaliselt kättesaamatuks.
Eriti terav on olukord Tallinnas ja Harjumaal, kus elanikke on palju, kuid vaimse tervise abi pakkumine ei ole vastavalt arenenud. Tegelikkuses pääsevad psühhiaatri juurde need, kellel on võimalus teenuse eest ise maksta või kes on valmis sõitma teise Eesti otsa.
Psühhiaatrite seltsi aseesimees Anne Kleinberg tõdeb, et laste psühhiaatrilise abi kättesaadavus on pealinnas olnud kriitiline juba aastaid. Kuigi vajadus on suur, töötab süsteemis vähe spetsialiste ning olemasolevad arstid on tugeva ülekoormuse all. Tervisekassa lepinguga töötavad lastepsühhiaatrid kuuluvad tema sõnul Eesti kõige enam koormatud spetsialistide hulka.
Kleinberg rõhutab, et kuigi paljud arstid püüavad suure nõudluse tõttu töötada mitmekordse koormusega, ei ole see jätkusuutlik. Just see ülekoormus on üks põhjuseid, miks spetsialistid lahkuvad avalikust süsteemist ja siirduvad erasektorisse.
Perearstide hinnangul vajab olukord kiiret riiklikku sekkumist. Ühe võimaliku lahendusena nähakse seda, et riik kataks patsiendi eest tasulise vastuvõtu kulud juhul, kui tervisekassa rahastatud teenust ei ole võimalik pakkuda. Teise variandina on välja pakutud nõue, et kõik psühhiaatrid töötaksid vähemalt osa ajast tervisekassa lepinguga.
Sotsiaalministeeriumi hinnangul on selliste lahenduste elluviimine keeruline. Ministeeriumi sõnul ei ole riigil võimalik erasektoriga konkureerida palgatasemete osas ning psühhiaatreid ei ole Eestis niigi piisavalt. Samas möönatakse, et probleem on tõsine ning olemasolev teenus ei vasta tegelikule abivajadusele.
Sotsiaalministeeriumi vaimse tervise osakonna juht Anne Randväli kinnitab, et kuigi psühhiaatrilise abi mahud ja rahastamine on viimastel aastatel kasvanud, ei ole see olnud piisav, et nõudlusega sammu pidada. Vajadus abi järele kasvab kiiremini kui süsteemi võimekus sellele vastata.
Lisaks on ministeeriumis valmimas eelnõu, mille kohaselt saab alates järgmisest aastast psühhiaatri vastuvõtule vaid eelneva saatekirjaga. Perearstide hinnangul võib see samm olukorda veelgi keerulisemaks muuta, kui samal ajal ei suurendata reaalselt vastuvõttude arvu.
Kokkuvõttes seisab Eesti vaimse tervise abi silmitsi süsteemse kriisiga, kus abi vajadus kasvab, kuid ligipääs teenusele muutub üha raskemaks. Eriti valusalt mõjutab see lapsi ja peresid, kes jäävad õigel ajal abita ning kelle probleemid võivad seetõttu süveneda aastateks.
Loe teisi terviseteemalisi postitusi SIIT
