Foto Erik Peinar
Riigikogu arutas täna Keskerakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimusena toidu kõrge hinnaga seotud probleeme.
Toidukaupadele kehtiva käibemaksumäära vähendamise rahvaalgatuse algataja Jana Guzanova ütles oma ettekandes, et 1. juulist tõusis Eestis käibemaks 24 protsendini – see on Euroopa Liidu riikide seas üks kõrgeimaid ning erineb selgelt enamiku liikmesriikide praktikast. „Kas on õige, et riik täidab oma kukrut kõige elementaarsema põhivajaduse ehk toidu pealt pea veerandi ulatuses? Ei tasu unustada, et käibemaksu tõus toidukaupadele tabab kõige valusamalt just väiksema sissetulekuga inimesi, sest nemad kulutavad proportsionaalselt suurima osa oma eelarvest just nimelt toidule,“ rääkis ta.
Tema sõnul on Eesti ELis ainus riik peale Taani, kes ei kehtesta toidule käibemaksuerisusi. „Lisaks juhime endiselt ka inflatsiooni edetabelit, olles selles arvestuses euroala liider. Küll aga on ELis praegu selgelt näha suund, kus inflatsiooni ohjeldamiseks välditakse uute maksude kehtestamist ning mitmes riigis on otsustatud hoopis makse alandada, et inimeste ostujõud säiliks,“ lausus ta.
Eestis seevastu väidetakse Guzanova sõnul sageli, et toidu käibemaksu langetamine ei avaldaks märkimisväärset mõju toiduhindadele. „See väide väärib põhjalikku analüüsi, sest teiste riikide kogemus näitab, et hästi kavandatud maksumeetmetega on võimalik nii inflatsiooni leevendada kui ka inimeste ostujõudu toetada. Muide, ka meil on kõige suuremad poeketid kinnitanud, et kui käibemaksu alandatakse, peegeldub see otseselt ka toiduhindades,“ rääkis ta.
Guzanova sõnul kuuluvad toiduained iga inimese esmavajaduse hulka ning nende kättesaadavuse piiramine kõrge maksukoormusega tähendab otseselt inimväärsete elutingimuste riivet. „Sellest tulenevalt panen ma kõigile teile südamele, et te näeksite vajalikkust langetada toidukaupade käibemaksumäära, et tagada igale inimesele parem ligipääs esmavajalikule toidule, vähendada majanduslikku ebavõrdsust, toetada rahva tervist ning täita riigi põhiseaduslikku kohustust tagada inimväärsed elutingimused ja kaitsta inimväärikust,“ ütles ta Riigikogu ees.
Majandusteadlane Heido Vitsur märkis oma ettekandes, et pärast COVIDi kriisi hakkasid Eestis hinnad kiiremini kasvama kui kuskil mujal. „Kui me möödunud aastal olime üldise hinnataseme poolest Euroopa keskmisel tasemel, siis toiduainete hindade poolest me olime juba 5,3 protsenti Euroopa keskmisest kallimad,“ ütles ta. „Aga selle aasta hinnatõus – me teame, et 1. septembri seisuga oli see toiduainetel 9,2 protsenti, septembris natuke vähem – viib meid Euroopas koos Maltaga neljandale ja viiendale kohale. Kolm väga rikast riiki jäävad meist ettepoole. Ja seda on juba väga palju.“
Vitsuri sõnul on Rahvusvaheline Valuutafond leidnud, et Eesti maksude struktuur pole piisavalt paindlik ega ka laiapõhjaline, et kiiresti muutuvale keskkonnale reageerida, ning soovitanud muuta väikese sissetulekuga inimeste toimetuleku parandamiseks tulumaksu korraldust ja hakata elanike netosissetuleku erinevuste silumiseks kasutama astmelist tulumaksu. Tema hinnangul pole siiski ühtki teist võimalust, kui kasutada toiduainete hindade alla toomiseks käibemaksu.
Vitsur rõhutas, et toiduainete hinnatase määrab suures osas ära 60 protsendi inimeste palkade taseme. „Palgad määravad ära tootmiskulud, mis on ettevõtetel, ja koos sellega ühe või teise maa tööstuse ja teenuste konkurentsivõime maailmaturul,“ ütles ta ning lisas, et kui toiduainete hinnatase ei ole kontrolli all ja kasvab kiiremini kui üldse hinnad, siis samavõrd kiirelt erodeerub ka selle maa majanduse konkurentsivõime nendel turgudel, kus toiduainete hindu hoitakse madalal.
Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Lauri Laats ütles parlamendi ees, et 2019. aastast kuni tänavu augustini on toidukaupade hinnad kasvanud Eestis 57 protsenti, samas kui Euroopas keskmiselt on kasv olnud 33 protsendi juures. Tema sõnul on nii suur hinnakasv valitsuse otsuste tulemus.
Laatsi sõnul on teised Euroopa riigid kehtestanud toidukaupadele maksuerisusi. „Leitakse, et toiduainetelt ei pea riik korjama sama palju raha kui näiteks luksuskaupadelt, aga meil lüüakse kõik sama puuga. See ei ole õiglane,“ lausus ta.
Tema sõnul ei usu Keskerakond maksudeta riiki, kuid usub õiglast maksukoormust. „Aga praegune süsteem on ebaõiglane. See on uus reaalsus, mille on loonud poliitilised ootused või nende puudumine. Meie kohus on teha otsuseid, mis aitavad parandada Eesti inimeste toimetulekut. Toiduainete käibemaksu langetamine seda teeb ja kindlasti,“ ütles Laats oma ettekandes.
Läbirääkimistel võtsid sõna Diana Ingerainen Eesti 200, Züleyxa Izmailova Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Riina Solman Isamaa ja Vadim Belobrovtsev Keskerakonna fraktsiooni nimel. Sõna võtsid ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni kuuluv Anti Allas ja fraktsioonitu Riigikogu liige Peeter Ernits.
