Tartu linnapea ja volikogu esimees paluvad kaitseministeeriumil ja kultuuriministeeriumil Raadil asuv nõukogude sõjamonument ära viia, ütles volikogu esimees Tõnis Lukas.
“Mina ja Tartu linnapea Urmas Klaas pöördume kaitseministri ja kultuuriministri poole ettepanekuga teha neil ministeeriumidel ettevalmistused ja langetada vajalikud otsused, et punamonument Raadilt teisaldada,” ütles Lukas esmaspäeval ERR-ile.
Tema sõnul tuleks ka Raadi punamonumendi ümber pargis asuvad säilmed, mis on sinna nõukogude võimu poolt sõjajärgsel perioodil maetud, ümber matta ning teisaldada ka hauamonument.
Lukas tunnistas, et ehkki Tartu saab teha vastava palve, peavad otsuse tegema ministeeriumid ning Riigi Kinnisvara aktsiaselts (RKAS), mis on selle pargi osa haldaja, kuna nominaalselt kuulub see pargiosa ka Eesti Rahva Muuseumi kompleksi.
“Nii et selle ebaõigluse saavad likvideerida esiteks kaitseministeerium, kes tegeleb sõjahaudadega ja laseb ümber matta need matused, mis seal pargialal praegu on ja teiseks kultuuriministeerium, mis võib võtta selle monumendi muinsuskaitse alt välja,” märkis Tartu linnavolikogu esimees.
Lukas rääkis, et on ettepaneku monument ära viia teinud juba ka siis, kui ta oli Eesti Rahva Muuseumi direktor.
“Sellepärast, et tõepoolest Eesti Rahva Muuseumi lähemas ümbruses kriibib see silma. Ja see, mis seal 9. mail üldiselt on seni toiminud [kriibi] üldiselt ka kõrva. See okupatsioonitähis ei sobi Eesti Rahva Muuseumi piirkonda ja selle tõttu ma arvan, on see veel täiendav argument selle monumendi sealt äraviimiseks,” rõhutas Lukas.
“Aga põhiline on, et säilmetele tuleb anda hauarahu, aga pargialal seda ei ole. Ja et see monument ja väärinformatsioon, mis sinna kirjutatud on ei sobi Eesti Rahva Muuseumis Tartus seega Eestisse üldse,” lisas ta.
Raadi pargis asuv memoriaalkompleks avati 1975. aasta detsembris. Selle autorid on skulptor Ants Mölder ja arhitekt Rein Luup.
Memoriaali ääristavad muru sisse paigutatud 24 õigeusu ristiga betoonist hauaplaati.
Monumendi kõrval asuval müüriosal on vene- ja eestikeelne kiri, milles on öeldud, et Tartu mäletab ja on tänulik oma kaitsjatele ja vabastajatele.
2013. aastal paigaldas Tartu linnavalitsus monumendi lähedale infotahvli selgitava tekstiga eesti, vene, inglise ja saksa keeles, kus öeldakse, et aastatel 1941-1944 Tartus ja Tartu lähistel langenute ning Nõukogude ja Saksa julgeolekuasutuste poolt mõrvatute arv ja kõik matmiskohad ei ole teada. Samuti ei olevat teada Raadi parki maetute täpne arv ja haudade asukohad.
Väidetavalt on Tartu linnavalitsus saanud korduvalt ettepanekuid, et monument Raadilt ära viidaks.
Err.ee
