Keskkonnaagentuuri andmetel oli tänavune mai üks Eesti ajaloo kuivemaid, olles veel põuasem vaid 1971. aastal.
Kuu möödus valdavalt ilma oluliste sadudeta. Vaid üksikutes kohtades olid sademed veidi üle poole normist. Mitmel pool ei sadanud alates 18. maist kuu lõpuni piiskagi. Eesti keskmine sajuhulk oli mais vaid 12 millimeetrit, mis moodustas 28 protsenti normist.
Keskkonnaagentuuri klimatoloog Ain Kallis märkis, et kuigi kevad ongi tavaliselt kõige kuivem aastaaeg, on maikuud viimaste aastakümnetega üha põuasemaks muutunud. “Kliimamudelid näitavad süvenevat tendentsi. Siinkandi kevaded muutuvadki üha kuivemaks,” ütles Kallis ERR-ile.
Keskkonnagentuuri kuukokkuvõtte järgi oli tänavune mai ka üks ajaloo kõige päikselisemaid. Veel päikselisem on mai olnud vaid kolmel aastal. Eesti keskmisena oli päikesepaistet 372,1 tundi, mis on 131 protsenti normist.
Kuu keskmine õhutemperatuur jäi samas valdavalt normi piiresse – 10,7 kraadi. Kõige kõrgem õhutemperatuur mõõdeti 24. mail Viljandis – 26 kraadi. Maikuu kõige madalam õhutemperatuur oli -5,8 kraadi ja mõõdeti 6. mail Kuusikul.
Kallise hinnangul tuleb tänavune suvi keskmisest mõnevõrra soojem ja kuivem. Kui mitmele poole Euroopasse prognoosivad erinevad mudelid tema sõnul väga suurt kuumust, siis Eesti suvi saab olema pigem meeldivalt soe.
“Meil nii suurt kuuma ei tule. Pigem tuleb keskmisest soojem ja kuivem, aga saab ka vihma,” ennustas Kallis. “Võib öelda, et väga mõnus suvi tuleb”.
Err.ee
