“Aasta tagasi saime koos esimeste vaktsiinisüstidega lootuse, et tervisekriis saab peagi teaduse toel ületatud. Pandeemia pole küll veel läbi, kuid meie ühiskond on märksa avatum ja olukord oluliselt parem: vaktsineeritud inimesed levitavad vähem viirust, nakatuvad vähem, satuvad harvemini haiglaravile ning veelgi vähem intensiivravi osakonda,“ ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik.
“Ent uute tüvede tulek ja võime ka osa vaktsineerituid nakatada näitab, et meil on veel pikk tee minna. Äärmiselt oluline on ka edaspidi end COVID-19 haiguse vastu kaitsesüstida, sest vaktsiinid kaitsevad endiselt väga tõhusalt raske haigestumise ja surma eest,“ lisas Kiik.
Täna aasta aega tagasi, 27. detsembril 2020 tehti Eestis esimesed COVID-19 vaktsineerimised. 12 kuu jooksul on kaitsesüstitud 840 000 inimest, kellest 270 000 on saanud juba ka tõhustusdoosi ning kokku on manustatud ligi 1,8 miljonit vaktsiinidoosi. Äärmiselt nakkava omikroni tüve leviku tõttu on saanud veelgi olulisemaks nii tõhustusdooside tegemine kui ka esmase vaktsineerimiskuuri alustamine.
Vaktsineerimine on vähendanud suremust ja rasket haigestumist. Eesti haiglaravi statistikast selgub, et vaktsineeritud inimene vajab ravi 3-10 korda vähem kui vaktsineerimata inimene. Terviseameti andmetel satub keskmiselt 7,5% diagnoositud inimestest haiglavoodisse, samal ajal vaktsiini saanutest on raskeid juhtumeid ainult 0,02%.
„Ma olen veendunud, et teadus on see, mis meid siit kriisist lõpuks välja viib. Kas siis tänu veelgi parematele vaktsiinidele, toimivatele ravimitele või hoopis mingil kolmandal moel,“ lisas Kiik.
Täna teame, et kaitse tugevdamiseks koroonaviiruse uute tüvede vastu on oluline, et vaktsineerimiskuuri läbinud inimesed teeksid ka tõhustusdoosi. Tõhustusdoos on soovitatav kõigile täiskasvanutele, kellel on vaktsineerimiskuurist möödas vähemalt kolm kuud AstraZeneca, Pfizer/BioNTechi ja Moderna vaktsiinide puhul ja kaks kuud Jansseni vaktsiini puhul.
Tartu Ülikooli uuringu andmetel on tõhustusdoosiga vaktsineeritutel nakatumisrisk ligi kümme korda väiksem kui vaktsineerimata inimestel ja pea viis korda väiksem kui kahe doosiga vaktsineeritutel.
COVID-19 vaktsineerimise eesmärk on vähendada COVID-19 põhjustatud haigus- ning surmajuhtumeid, kaitsta riskirühmi, kelle nakatumisel võib COVID-19 haigus kulgeda raskemalt, vähendada koroonaviiruse levikut Eestis ning hoida sellega COVID-19 haiguse kolmas laine võimalikult madalal, vähendada koormust tervishoiusüsteemile ja majandusele ning hoida Eesti ühiskond võimalikult avatud. Infot vaktsineerimise võimaluste kohta saab veebilehelt www.vaktsineeri.ee.
