MADLIPÄEV, 22. juuli
Kirikukalendris pühak Maarja Magdaleena mälestuspäev. Maarja Magdaleena kuulus Jeesusele järgnenud naiste hulka, kes hoolitsesid Jeesuse ja ta jüngrite eest teel Jeruusalemma. Viibis ristilöömise juures, aitas Jeesust matta ja avastas hommikuvalguses tühja haua. Asukohaga jaagupipäeva eel pole see päev eesti rahvakalendris kuigi olulist kohta leidnud. Teada on vaid ütlus, et „madli (madel) toob hädaleiba“ või „madala koogi“: peatselt saab juba uudseleiba.
Mine kirikusse, seal on hea jahe.
Tunnista kellelegi mõni patt üles või kui pole, siis patusta pisut.
Suhtle täna Maarja ja Madliga.
Küpseta ise uut leiba.
Lääne-Euroopas on selle päeva traditsioonid tihedalt seotud Maarja Magdaleena kultusega.[1] Wiedemanni sõnaraamatus on ta nimetatud madelezepäevaks, rahvasuus lühenenud madlipäevaks (ka madel, maali jt.). Soomlastel kuulub ta nn. vihmapühade hulka ning toob kaasa sajuperioodi („sajab pärtlipäevani“)[2], lätlastel on heinategu ja venelastel põllutöö piksekartusel keelatud[3]. Iseseisev sellele päevale omane traditsioon puudub samuti eestlastel. Madlipäeva nimetus leidub tähtpäevade seas, millest on arvestatud uudseleiva saamist. Kõikides tekstides, alates Wiedemanni poolt esitatust[4], on madlipäev toodud kõrvutavalt jakobipäevaga – keskse rukkilõikusaega märkiva tähtpäevaga.
