Monday , 23 December 2024
Erakorralised uudised
laps

Täna 18. november on laste seksuaalse väärkohtlemise vastane päev.

„Selleks, et last seksuaalse väärkohtlemise eest kaitsta, on väga oluline talle juba varakult õpetada, et tema keha on ainult tema oma ja tal on õigus öelda ei, kui talle mingi tegevus ei sobi. Täiskasvanud peavad austama lapse soove ja piire, mida laps otsustab oma keha osas seada. Oluline on, et laps peab saama rääkida turvalise täiskasvanuga, kui talle kasvõi ainult mingi puudutus tundub ebameeldiv,“ ütles justiitsminister Maris Lauri.

18. november on laste seksuaalse väärkohtlemise vastane päev. Justiitsministeerium, sotsiaalministeerium, siseministeerium ning haridus- ja teadusministeerium tuletavad sel puhul kõigile meelde, et lapsel on õigus austada, hoida ja kaitsta oma keha.

Selleks, et õpetada lastele neile arusaadavas keeles nõusoleku andmist või ei ütlemist enda keha osas, on võimalik vaadata justiitsministeeriumi Facebooki lehel või Youtube kanalist videoklippi. Video on mõeldud näitamiseks lastele. Video autor on Rachel Brian (Blue Seat Studios) Suurbritanniast. Video eestikeelse ja venekeelse helinduse tegi ERR, kes näitab klippi ka Lasteekraanis.




„Laste kaitsmiseks seksuaalse väärkohtlemise eest oleme hiljuti astunud veel samme. 4. novembril  saatis valitsus riigikokku justiitsministeeriumis välja töötatud eelnõu, millega tõsteti seksuaalse enesemääramise eapiiri seniselt 14 eluaastalt 16-le. Selles vanuses noored on valmis tegema oma keha osas ka teadlikumaid otsuseid. Eelnõuga tegime erandi noorte omavahelisele vabatahtlikule seksuaalsuhtlusele, kui nende vanusevahemik jääb viie aasta sisse,“ lisas minister Lauri.

Ka siseminister Kristian Jaani rõhutas lapse õiguste olulisust tõdedes, et lapsed vajavad selleks oma vanemate ja laiemalt kogu ühiskonna abi. „Näeme, et aasta-aastalt paraneb ühiskonna teadlikkus sellest, kas ja millal peab võimalikust hädasolevast lapsest teavitama. Oli aeg, kui paljusid tänaseks uskumatuid tegusid nähti, kui peresiseseid probleeme, millesse ei sobinud kõrvalseisjal sekkuda. Täna oleme ühiskonnana palju teadlikumad ja mõistame, et hättasattunud lapsest on kõigil viivitamata kohustus teavitada. Aidates lapsi, saame katkestada vägivallaringi, mis vastasel juhul põlvest põlve korduma kipub. Lapsepõlves kogetu jätab inimesse jälje kogu eluks ning seab piirid sellele, mis tundub normaalne ja õige ning mis mitte,“ nentis Jaani.

Igal aastal registreeritakse Eestis umbes pooltuhat lapse vastu suunatud seksuaalkuritegu, milles kannatanuid on imikutest noorukiteni. „Nii kurb, kui see ka ei ole, siis kahjuks pole võimalik kõiki laste väärkohtlemise juhtumeid tuvastada ega ennetada, kuna enamasti on väärkohtlejaks lapsele lähedane või tuttav inimene. Väärkohtlemise avastamiseks on oluline last ümbritsevate täiskasvanute teadlikkus ja tähelepanelikkus võimalike ohumärkide suhtes ning julgus oma kahtlustest rääkida. Arusaadavalt ei ole see lihtne ja mugav jututeema, aga meil täiskasvanutena on vastutus kaitsta lapsi vägivalla ja ärakasutamise eest. Seksuaalset väärkohtlemist kogenud laste abistamiseks on Eestis loodud lastemajad, kuhu võib nõu saamiseks ja mure jagamiseks pöörduda igaüks ning mille toetavas keskkonnas selgitatakse välja lapsega toimunu ja pakutakse vajalikku abi,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.




  • Lastekaitseseadus näeb ette, et iga inimene, kes märkab abivajavat last, peab sellest teatama kohaliku omavalitsuse üksusele või lasteabitelefonil 116 111. Abivajav laps on laps, kelle heaolu on ohustatud, näiteks väärkohtlemise või hooletusse jätmise tõttu, või kelle käitumine ohustab lapse enda või teiste isikute heaolu.
  • Lasteabitelefonilt 116 111 saab küsida ka nõuandeid kõigis lastega seotud küsimustes, soovi korral anonüümseks jäädes. Võib vestelda ka kirjutades lasteabi.ee lehel. Nõu saab küsida 24/7.
  • Nõu ja abi võib küsida ka lastemajast, mis on lapsesõbralik ja turvaline koht, kuhu saavad pöörduda kõik, kellel on infot lapse seksuaalsest väärkohtlemisest või kellel on selline kahtlus. Lastemaja on paik, kus spetsialistid aitavad lapsel rahulikult ja turvaliselt kogetuga toime tulla. Lastemajad asuvad Tallinnas, Tartus ja Jõhvis, kuid teenus on kättesaadav kõikidele abi vajavatele lastele Eestis. Lastemajaga saab ühendust, kui helistad lasteabitelefonil 116 111.
  • Hädaohus olevast lapsest, kes on oma elu või tervist ohustavas olukorras või kelle käitumine ohustab tema enda või teiste isikute elu või tervist, sealhulgas lapse väärkohtlemisest tuleb teatada hädaabinumbril 112.
  • Lapsevanemad saavad laste kasvatamisega seotud teemadel nõu lehelt www.tarkvanem.ee. Vaata ka „Minu keha ja turvalisus“ plakatit eestivene ja inglise keeles.
  • Täiskasvanud, kes on lapsena kogenud seksuaalvägivalda, saavad tuge ja nõu ohvriabi kriisitelefonilt 116 006 ja veebivestluse kaudu aadressil palunabi.ee. Nõu saab küsida ka ohvriabitöötajatelt üle Eesti. Avatud on täiskasvanute tugigrupid, mille eesmärk on toetada seksuaalvägivalda kogenud inimeste igapäevaeluga toimetulekut. Tugigrupiga liitumiseks kirjutada tugigrupp@sotsiaalkindlustusamet.ee.

Vaata ka:

joulud

Mis on jõulustress?

Jõulustress viitab pinge- ja stressitundele, mida paljud inimesed kogevad pühadeperioodil, eriti jõulude eel ja ajal.

gripp

Nakkushaiguste ülevaade: grippi haigestumine võib järsult kasvada

Kõikide ülemiste hingamisteede viirusnakkuste (COVID-19, gripp, RSV) haigestumus on kasvutrendis ning gripiviiruse ja COVID-19 levik