Tallinnas selgitati välja 23 esimest varjumiskohta

Varjumiskohad selgitas välja Päästeamet on koos munitsipaalpolitseiga.

„Loomulikult on see igati teretulnud ettevõtmine, nüüd ma vähemalt tean, kuhu minna, kui midagi tõsiselt halba juhtub,“ ütles meelelahutusettevõtja Sten-Erik Jantson, kes peab muude tegemiste juures ka Vabaduse väljaku ääres kohvikut.

Oma kodus pole Jantson enda sõnul selle pilguga veel ringi vaadanud, et kuidas ennast ootamatuks hädaolukorraks kindlustada. Kuid ta lubas varude soetamise ette võtta ja ka koduse keldri üle kaeda. Nüüd aga on tema kinnitusel vähemalt kohviku klientidel kindlam tunne. Tuleb vaid mõned sammud astuda, et Vabaduse väljaku aluse parkla varjumiskohta jõuda.

Varjumiskohad on multiotstarbelised

Need 23 varjumiskohta Tallinna eri osades, mis mupo on üle kontrollinud, asuvad linnale kuuluvates valdustes. Seda põhjusel, et neid saaks luua võimalikult kiiresti. Samas peetakse aga edasi läbirääkimisi eraomanikega, et luua varjumiskohti ka nende hoonetes – kasvõi kaubanduskeskuste maa-alustesse parklatesse. Käib tihe koostöö Päästeametiga.

Esimese varjumiskoha märgise saigi Vabaduse väljaku alune parkla. Lähinädalatel tähistatakse ära ka ülejäänud 22, mis praeguseks valmis on vaadatud. Sinna peaksid kogunema inimesed, kes asuvad ümberkaudsetel tänavatel, kui juhtub mingit laadi ootamatu kriis – sõjaline rünne, või siis kasvõi tõsine talvine torm, mis katkestab ajutiselt liikluse.

Näiteks vanemad ja üldse nõrgema tervisega inimesed saavad varjumiskohta minna kuumalaine ajal, kui kodus on paratamatult raske viibida. Vabaduse väljaku kohvik on selles mõttes hea näide, et sellel on suured, maast laeni klaasaknad ja seal ei pruugi olla kriisiolukorras kuigi turvaline. Nii Päästeameti kui munitsipaalpolitsei toonitavad, et varjekohad on ikkagi mõeldud ümberkaudsetel tänavatele, või ka siis söögikohtades vm  asuvatele inimestele. Hädaolukorras peaksid kodudes viibivad inimesed ikkagi otsima esmajoones varju näiteks oma majade keldritest või lähimast maa-alusest parklast. Ka lihtsalt kodus viibida on kriisiolukorras turvalisem kui tänaval.

„Varjumiskohad on mõeldud ikkagi nendele, kes asuvad avalikus linnaruumis, kui on vaja kiiresti varjuda,“ märkis munitsipaalpolitsei juht Aivar Toompere. „Kui juba praegu valmis vaadatud kohad on ära märgistatud, otsime veel uusi juurde.“

Väljaku alla mahuks 500 inimest

Päästeameti hädaolukorraks valmisoleku osakonna riigikaitse nõuniku Lea Vainulti sõnul võiks arvestuslikult iga inimese kohta olla ruumi üks ruutmeeter. Vabaduse väljaku aluse parkla suurus on 498 ruutmeetrit. Seega mahuks sinna umbes 500 inimest. See sõltub muidugi, kui kiiresti on võimalik parkla autodest tühjaks teha.

„Ukraina sündmused on näidanud, kui oluline on elanikkonna kaitse,“ sõnas Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu Vabaduse väljaku aluse varjumiskoha sildi pidulikul paigaldamisel. Juunikuus märgitakse varjumiskohad ära neljas Eesti suuremas linnas. Tammearu sõnul on ühtlasi oluline arendada lõpuni välja ohuteavitussüsteem. See peaks toimima SMSide ja sireenide abil.

Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart omakorda rõhutas, et väga tähtis on mõelda, kuidas oma inimesi kriiside korral kaitsta.

Lisaks varjumiskohtadele tuleks luua linna tema sõnul varjendite võrk. Erinevalt varjumiskohast, mis võib olla näiteks maa-alune parkla või hoone kelder, peavad varjendid vastama kindlatele ehitustehnilistele vastupidavustingimustele. Need tuleb seega vastavalt projekteerida.

Linnapea sõnul näitab Tallinna püüdeid varjendite rajamisega algust teha kavatsus rajada projekteerimisjärgus Tallinna Haiglale kaks maa-alust n-ö varjendikorrust. Sinna saaks kolida haiged ja nendele abi andmise hädaolukorras. Linnapea kinnitusel sõltub areng siin linna ja riigiametite koostööst.

Kõlvarti sõnul tuleb ühtlasi tõsiselt mõelda, kas mitte hakata kõikidesse uutesse projektidesse juba varjendi nõuet sisse kirjutama. Soomes on teatavasti just seda teed mindud ja sellist poliitikat on viljeletud terve sõjajärgse aja.

Valitsus otsustas märtsi lõpus eraldada siseturvalisusele 86 miljonit eurot, millest veidi üle poole läheb elanikkonnakaitsele. Praegu saab infot internetilehtedelt https://www.tallinn.ee/est/kriisiennetus/  ja https://kriis.ee/ ning äppist Ole valmis!

Kavas ühtlasi on teha Tallinna varjumiskohtadest kaardirakendus, mis oleks kõigil näha interneti kaudu. Loomulikult oleks seejuures ülimalt soovitav, et inimesed teaksid lähimate avalike varjumiskohtade asupaika oma igapäevamarsruutidel.

Tallinnas on praegu asutatud varjumiskohad 23 aadressil, kuid neid tuleb juurde