Põhja-Eesti veekogude jääkaane mõõtmised näitavad, et jää on piisavalt paks, et keeld osaliselt lõpetada. Seetõttu võib alates homsest, 22. veebruarist minna Tallinna ja Harjumaa seisuveekogude jääle. Keeld jääb kehtima Põhja-Eesti vooluveekogudel ehk jõgedel ja ojadel.
Jääolude kohta leiab infot ilmaäpi ILM+ uuendatud jääkaardi rubriigist ja veebilehelt: https://jaakaart.envir.ee/hetkeseis. Kaart on informatiivne ning igaüks vastutab oma turvalise käitumise eest ise. Samuti leiab kaardilt infot tehislike uisuväljakute kohta, kus on turvaline uisutada.
Jääle minnes tuleb olla ettevaatlik. Jääle minekust tasub lähedastele teada anda ning võimalusel ka seltsiline kaasa võtta, sest nii on abi olemas ka siis, kui õnnetus peaks juhtuma.
Jääle minnes tuleb kaasa võtta jäänaasklid, veekindlas kotis laetud mobiiltelefon ning kuivad riided. Liiast ei ole ka päästevesti kasutamine muu riietuse peal. Mõistlik on abivahendina kaasa võtta ka vile, millega saab märku anda siis, kui peaksite hätta sattuma.
Kui märkad hädalist, kelle elu või tervis on ohus või vajad ise abi, helista esimesel võimalusel hädaabinumbril 112.
Jääl liikumise meelespea:
• Veendu alati, kas jää kannab ja liigu võimalusel juba eelnevalt käidud kohtades.
• Pragude, lahvanduste ning sildade juures on jää alati nõrk ja ei tarvitse inimest kanda.
• Nõrgem on jää veel kõrkjate, madalike ja allikakohtade juures ning jõe, oja- või kanalisatsiooni suubumiskohas.
• Praksumist kuuldes lahku kohe jäält, see tähendab, et jäässe on tekkinud praod ning see võib murduda.
• Vooluveekogul, nagu jõgi või oja, on jää alati nõrgem kui järvel või tiigil ja sulab ilmaolude muutudes kiiremini.
• Pimedas jääl liikumisel tuleb arvestada eksimisohuga.
• Lagedal veekogul puhub enamasti tuul, mistõttu peab arvestama külmumisohuga.
• Alkoholi tarbimine sooja saamiseks tekitab petliku soojatunde, kuid ei peata keha jahtumist, vaid hoopis kiirendab seda.
