“Haiglas on kõige suurem puudus õdedest. Juba enne koroonakriisi oli Eesti tervishoiusüsteemis ülisuur puudus õdedest, kriis on seda veelgi süvendanud. Ideaalis vajaksime haiglasse koheselt juurde vähemalt 30 õde ja 9 arsti,” tõdes Lääne-Tallinna Keskhaigla personalijuht Anneli Tiimus, kelle sõnul on varasemalt haiglale appi tulnud ka kaitseväelased. “Me ei saa plaanilist ravi hoida avatuna senisel tasemel, kui peame omakorda avama COVID-osakondasid, sest meil ei jätku personali, mitte aga voodeid, tehnikat või infrastruktuuri,” nentis Regionaalhaigla juhatuse esimees Agris Peedu.
“Möödunud kevadel ehk teise koroonalaine ajal tegime koostööd Kaitseväega, kust tuli meie haiglasse nädalapikkusele praktilisele väljaõppele kokku 20 ajateenijast parameedikut. Praktikat sooritades olid nad abiks õdedele ja hooldajatele nii COVID-osakondades kui ka erakorralise meditsiini osakonnas,” selgitas Tiimus, kelle sõnul toetasid parameedikud haigla personali erinevate meditsiiniliste protseduuride juures, samuti patsientide transportimisel ja haigetele hooldustoimingute tegemisel.
“Nüüd, kolmanda koroonalaine ajal ei ole me veel Kaitseväe parameedikute abi kasutanud, kuid võimalik, et teeme seda edaspidi,” märkis Tiimus.
Töötajate leidmine muutub üha raskemaks
Teise koroonalaine ajal värbas Lääne-Tallinna keskhaigla COVID-osakondadesse tähtajaliste lepingutega tööle mitmeid uusi töötajaid – peamiselt just õdesid ja hooldajaid, kellest oli enim puudus.
“Nüüd, kolmanda koroonalaine saabudes on nii mõnigi neist taas meiega liitunud, mida on suur rõõm näha. Samuti on tähtajalise lepinguga tööle tulnud inimeste seas olnud neid, kes on avaldanud soovi jääda LTKH-sse tööle tähtajatult,” märkis haigla personalijuh
“Jätkuvalt tegeleme aktiivselt lisapersonali värbamisega. Kriis ja suurenenud töökoormus tervishoius on kestnud juba rohkem kui poolteist aastat. Meedikute ülekoormusest tingitud väsimus avaldab mõju ning uute töötajate leidmine muutub üha raskemaks.”
Regionaalhaiglas puudu sada õde
“Me ei saa plaanilist ravi hoida avatuna senisel tasemel, kui peame omakorda avama COVID-osakondasid, sest meil ei jätku personali, mitte aga voodeid, tehnikat või infrastruktuuri,” nentis Regionaalhaigla juhatuse esimees Agris Peedu.
Peedu sõnul on püsivalt õdesid puudu sadakond. „Tänu Tervishoiu Kõrgkoolide tegevusele saame igal aastal nii uusi õdesid kui ka teisi tervishoiuspetsialiste endale tööle, kuid ilmselgelt osa õdedest näiteks lähevad lapsehoolduspuhkusele, sammuvad edasi karjääriredelil, sealhulgas ka organisatsioonisiseselt, või suunduvad pensionile,” kirjeldas ta.
Peedu ütles, et tänaseks päevaks on puudus ka radioloogiatehnikutest ja vaimse tervise õdedest. „COVID-kriisis on vajadus veelgi suurem, sest püüame ju hoida töös nii erakorralist ravitööd, plaanilist ravitööd kui ka COVID-ravitööd. Seepärast olemegi otsimas inimesi tööle, kes ennekõike tuleksid meile ajutiselt appi COVID-koormust leevendama,” märkis ta, kelle sõnul on haiglal õnnestunud palgata COVID-kriisi ajaks tööle abiõdesid ja hooldajaid.
“Need otsingud on andnud meile ka pikemaajalist leevendust, sest eelmistest lainetest on meil kogemus on nii mõnigi ajutiselt tööle tulnud inimene on jäänudki meile tööle tähtajatu töölepinguga. See on äärmiselt positiivne. Meie õenduspersonal on väga tänulikud ka Kaitseväe parameedikutele-ajateenijatele. Nad on väga oluliseks abiks meie personalile ja samas saavad nemad teha meie juures ka oma praktika. Jätkuvalt rakendame ka tervishoiukõrgkooli üliõpilasi.”
