Täna, 10. detsembril on Riigikogus teisel lugemisel põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis võimaldab õpetajatel saada palka vastavalt karjäärimudeli astmetele. Uuendusena on sisse viidud säte, et õpetaja töötasu alammäär kehtib lisaks kvalifikatsiooninõuetele vastavatele õpetajatele ka nendele õpetajatele, kellel on või kes omandavad magistrikraadi või kes õpivad kõrghariduse tasemel õpetajakoolituses.
Ministeeriumi haridusjuhtimise ja õpetajapoliitika valdkonna juhi Haana Zuba-Reinsalu sõnul on karjäärimudeli eesmärk pakkuda õpetajatele karjäärivõimalust ja sellega seonduvat palgasüsteemi. “Eesti on üks väheseid riike, kus palga alamäär on kõikidele õpetajatele ühesugune ning see ei ole õiglane kogemustega õpetajate suhtes. Õpetajatel peab olema selge arenguteekond ning ka kvalifikatsioonita õpetajatele tagatud õpetajakutseni jõudmiseks paremad tingimused. Õpetaja alampalk on garanteeritud alustava õpetaja astmel neil, kes õpetajaks õpivad või magistrikraadi omandavad, sest õpetajate haridustase on oluline ning soovime selle omandamist igakülgselt toetada,“ selgitas Zuba-Reinsalu. „Riik eraldab ka järgmisel aastal koolipidajatele õpetajate tööjõukulude toetust, mida ei saa muuks otstarbeks kasutada kui õpetajate töötasuks. Toetuse andmisel erisusi ei tehta ja raha eraldatakse üldharidus- ja kutsekoolide pidamiseks iga ametikoha kohta tööjõukuludeks 22% rohkem õpetaja töötasu alammäärast. See võimaldab koolijuhil väärtustada õpetaja panust,“ sõnas Haana Zuba-Reinsalu.
Kutsestandarditel põhineva karjäärimudeli kasutuselevõtmine ning sidumine õpetajate töötasu alammääraga ja täiendusõppevõimalustega loob süsteemse lähenemise ning selge arengutee kõikidele õpetajatele, alates ametisse sisenejatest kuni kogenud õpetajateni. Samasuguse ülesehitusega karjäärimudel luuakse ning töötasu alammäär kehtestatakse nii üldhariduse- kui ka kutseõpetajatele.
Mudel annab paindlikud võimalused igale koolile arvestada oma arenguvajaduste ja eripäraga. Iga õpetaja saab selles mudelis liikuda oma tugevuste ja töörollide järgi, kas spetsialiseerudes aine- või kutseõpetajana, lõimitud aine- ja keeleõppe metoodikuna, arendades uurimistööd ja innovatsiooni või panustades kooli juhtimisse ja kogukonda. Ka pidaja ja kooli erisusi on võimalik karjäärimudelisse integreerida. Näiteks õpikogukondade eestvedamine, mentorlus ja alustavate õpetajate juhendamine, piirkondlike või rahvusvaheliste projektide juhtimine, erinevad metoodilised tegevused on vaid mõned näited õpetajate tööülesannetest, mis on suunatud õppija arengu toetamisele ning millega õpetajad igapäevaselt tegelevad.
Koolidel ja koolipidajatel on ka tänasel päeval võimalus oma karjäärimudeleid koos vastava töö- ja palgakorraldusega luua, kuid seda võimalust on kasutatud ebaühtlaselt. Õpetajate järelkasvu tagamiseks on oluline, et nii noorena ametisse astuv kui ka karjääripööret tegev õpetaja näeks õpetajatöös perspektiivi ja arenguvõimalusi ning oleks motiveeritud omandama magistritasemel kõrgharidust.
Õpetajaametisse asumine muutub samuti eelnõu järgi paindlikumaks – tööle kvalifitseeruvad ka kõik need, kellel on enne 2013. aastat omandatud pedagoogiline haridus, kuid kellel ei ole varasemat koolis töötamise kogemust. Samuti vastavad õpetajate kvalifikatsiooninõuetele uuest aastast kõik doktorikraadiga kooli tööle tulla soovijad.
Eelnõuga kehtestatakse ka koolijuhtide atesteerimise kohustus, mille järgi peab kooli pidaja korraldama iga direktoriga kord aastas arenguvestluse ning viienda tööaasta jooksul ka atesteerimise. Atesteerimist viib läbi kooli pidaja moodustatud komisjon ning see kinnitab, kas juht vastab oma ametikohale seatud nõuetele.
Õpetajate karjäärimudel ja koolijuhtide atesteerimise kohustus hakkavad seaduse muudatuste vastuvõtmisel kehtima 1. märtsist 2026.
