Kust jookseb piir?

Tervise Arengu Instituudi hallataval alkoinfo.ee veebilehel nenditakse, et pole olemas täiesti ohutut või ühtviisi kõigi jaoks sobivat mõõdukat alkoholi tarvitamise taset, kuid teadlased on uuringutele põhinedes selgitanud välja terve täiskasvanud inimese jaoks koguselised piirid, millest rohkem juues hakkavad terviseriskid hüppeliselt suurenema.

Kui inimesel on tekkinud mure, et tema alkoholitarbimine ületab mõistlikkuse piiri ning omal käel ei pruugi jätkuda tahtejõudu ja teadmisi probleemi lahendamiseks, siis leiab abi mitmelt poolt. Üks võimalus on alustada oma perearstikeskusest.

Osaühingus Võru Arst töötav pereõde Piret Haljend on nõustanud nii alkoholitarvitamise häirega kui ka tubakast loobumise sooviga patsiente üle 15 aasta. Tema kogemus näitab, et korraga tasub tegeleda ühe probleemiga – see tähendab, et hurraaga nii toitumise muutmise, suitsetamise mahajätmise kui ka alkoholitarvitamise vähendamise või lõpetamise kallale ei maksa minna, sest ütles ju vanarahvaski, et suur tükk ajab suu lõhki.

Kuidas alkoholitarvitamisega kimpus olijad pereõe jutule jõuavad? Haljendi sõnul selgub kärakaga liialdamine sageli rutiinse visiidi käigus, kui inimene tuleb mõnda tervisehäda kurtma. «Näiteks oli noor mees kahe kuuga kümme kilo juurde võtnud ja vastas mu küsimusele, mida ta sööb, et nii kiiresti kosub: «Ma ei söö, ma joon iga päev õlut!»,» meenutas Haljend. On ka patsiente, kes broneerivad nõustamisaja just alkoholitarbimise kontrolli alla saamiseks, sest on otsustanud elus korrektiive teha. Pereõde Haljend rõhutas, et kui inimesel tekib soov elustiilis midagi muuta, peab ta nõu ja tuge saama kiiresti, et õhin ja motivatsioon lahtuda ei jõuaks. «Infot saab muidugi ka internetist, aga sel juhul peab olema tugev tahtejõud, et üksinda elustiili muutmisega toime tulla,» nentis Haljend, et tugi kulub sellises olukorras marjaks ära.

Kust saab abi?

www.alkoinfo.ee
Patsiendijuhend «Alkoholi liigtarvitamine – mis see on ja kust saab abi»
Perearstilt ja -õelt
Spetsiaalsetest alkoholitarvitamise häire ravikeskustest (11 keskust), mis tegutsevad Eesti suurhaiglate psühhiaatriakeskustes ja mõne väiksema linna haiglas.
Psühhiaatrilise abi pakkujatelt, kes ei tööta alkoholitarvitamise häire ravikeskustes.
Ühenduselt Anonüümsed Alkohoolikud

Spetsialistid selgitavad, kuidas alkoholisõltuvusest võitu saada

Tervise arengu instituudi hallataval alkoinfo.ee veebilehel nenditakse, et pole olemas täiesti ohutut või ühtviisi kõigi jaoks sobivat mõõdukat alkoholi tarvitamise taset. Teadlased on aga uuringutele põhinedes selgitanud välja terve täiskasvanud inimese jaoks koguselised piirid, millest rohkem juues hakkavad terviseriskid hüppeliselt suurenema.

“Ma ei söö, ma joon iga päev õlut”

Kuidas alkoholitarvitamisega kimpus olijad pereõe jutule jõuavad? Piret Haljendi sõnul selgub kärakaga liialdamine sageli rutiinse visiidi käigus, kui inimene tuleb mõnda tervisehäda kurtma. “Näiteks oli noor mees kahe kuuga kümme kilo juurde võtnud ja vastas mu küsimusele, mida ta sööb, et nii kiiresti kosub: „Ma ei söö, ma joon iga päev õlut!“,” meenutas Haljend.

On ka patsiente, kes broneerivad nõustamisaja just alkoholitarbimise kontrolli alla saamiseks, sest on otsustanud elus korrektiive teha. Pereõde Haljend rõhutas, et kui inimesel tekib soov elustiilis midagi muuta, peab ta nõu ja tuge saama kiiresti, et õhin ja motivatsioon lahtuda ei jõuaks. „Infot saab muidugi ka internetist, aga sel juhul peab olema tugev tahtejõud, et üksinda elustiili muutmisega toime tulla,“ nentis Haljend, et tugi kulub sellises olukorras marjaks ära.

Paljud perearstid ja -õed, Piret Haljend nende seas, on läbinud spetsiaalsed koolitused ja tohivad patsiente põhjalikumalt nõustada. See tähendab, et osas perearstikeskustes saab käia nii 50-minutilisel nõustamissessioonil kui ka järgnevatel 15-minutilistel lühinõustamistel, et elustiili muutmise edusammud ja võimalikud tagasilöögid koos spetsialistiga aeg-ajalt üle vaadata ning vajaduse korral korrektiive teha.

Selleks, et inimesel õnnestuks oma eesmärk saavutada – olgu siis tarbimise vähendamine või lõpetamine –, peab ta mõistma, et vastutus on tema enda kätes. „Keegi teine ei saa inimese eest muudatusi teha, spetsialistid ja lähedased saavad ainult toetada,“ rõhutas Piret Haljend.

Sõltuvust armastusega ei ravi

Peremeditsiinist saavad abi inimesed, kel veel pole alkoholisõltuvust välja kujunenud. Sõltlaste ravi on aga pikaajaline protsess, millega tegelevad peamiselt psühhiaatrid ja sõltuvusnõustajad. Kuidas alkoholisõltuvust ära tunda ning kust jookseb piir alkoholi liigtarbimise ja sõltuvuse vahel?

Sõltuvusnõustaja Kaja Heinsalu selgitas, et alkoholi liigtarvitaja suudab joomise lõpetada, kui ta niimoodi otsustab, kuid sõltlane mitte. „Liig- ehk kuritarvitaja võib koguseliselt isegi rohkem juua kui sõltlane, aga kui ta otsustab kas omal käel või spetsialisti juhendamisel alkoholitarvitamist vähendada, siis saab ta sellega hakkama. Sõltlasega käib aga alkohol alati kaasas. Ta võib vahetada tööd, sõpru, elukohta, liikuda väga halvast suhtest väga heasse, kuid alkoholisõltuvus tuleb temaga kaasa ja ta ei suuda soovile vaatamata joomist vähendada,“ kirjeldas Kaja Heinsalu.

Ühtlasi tasub tema sõnul meeles pidada, et armastusega sõltuvust ei ravi. „Olen kohanud sõltlasi, kes arvavad, et kui nad leiaksid endale suurepärase kaaslase, kes mõistaks, toetaks ja armastaks, siis nad enam ei jooks. Kuid sõltuvus on haigus, mis iseenesest ei kao kuhugi. Inimene ise peab jõudma äratundmiseni, et nüüd on vaja lõpetada,“ nentis Heinsalu.

Kusjuures rõhk on just alkoholitarbimise lõpetamisel, mitte koguse vähendamisel, sest sõltlasest ei saa kunagi mõõdukat tarbijat. Ka lähedaste roll nii sõltuvusravi alustamisel kui ka hiljem on väga oluline. „Pereliikmed ei tohi sõltlasega kaasa mängida, varjata tema joomist või siluda selle tagajärgi,“ toonitas Heinsalu.

Sõltuvus on haigus, mis iseenesest ei kao kuhugi

Millal tekib murdepunkt ehk kui sõltlane tunneb, et aeg alkoholiga lõpparve tegemiseks on küps? „See juhtub siis, kui kannatused joomisest on suuremad kui saadav kasu. Kasu all pean silmas võimalust tunda end alkoholi abil kohe ja praegu hästi ning mitte mõelda tulevikus tekkivatele probleemidele, olgu siis tööl, peres või tervisega,“ kirjeldas Heinsalu.

Sõltlased, kes on langetanud alkoholist loobumise otsuse, käituvad erinevalt. Osa arvavad, et saavad tahtejõul ja omal käel alkoholist vabaks, ning Heinsalu kogemuse põhjal mõned tõepoolest saavadki. Teised otsivad kiireid lahendusi – näiteks kodeerimine või süstid, kuid kiiretest lahendustest pole püsivat tulemust loota. Kolmandad otsivad abi spetsialistidelt: psühhiaatritelt ning kogemus- ja sõltuvusnõustajatelt.

„Meie lähtume arusaamast, et sõltuvus on haigus ja patsient ise peab võtma vastutuse. Spetsialist saab toetada ja aidata, aga ei ole ühtegi imeravimit, mis teeks sõltlase kiiresti terveks,“ rõhutas Kaja Heinsalu, lisades, et kainuse saavutamine ja kainena püsimine on alkoholisõltlase raviprogrammi kõige olulisem eesmärk.

Tervnemise teekonnal on lihtne komistada

Taastumine ja tervenemine algab siis, kui inimene enam alkoholi ei tarvita. Ravi kestab tavaliselt 6–12 kuud, olenevalt inimese terviseseisundist ja kaasnevatest probleemidest.

„Tasub meeles pidada, et sõltlasel tekitab ka väga väike kogus alkoholi himu ja seetõttu tegeleme ravi esimestel kuudel himude teemaga põhjalikult. Õpetame toimetulekutehnikaid ja meenutame, et üksainus pits on juba liiga palju. Seetõttu soovitame esimesel 3‒6 kuul vältida kohti ja olukordi, kus on oht alkoholi tarbida. Ühtlasi tasub teada, et ravi alguses läheb inimesel emotsionaalselt palju raskemaks, sest ta ei tuimesta enam alkoholiga oma emotsioone. Siin on muu hulgas abi grupiteraapiast, inimene tunneb, et ta pole üksi,“ kirjeldas Kaja Heinsalu sõltlase teed tervenemise poole.

Paraku ei saa keegi anda garantiid, et tervenemise teekonnal ei komistata. Heinsalu kogemuse põhjal võivad sõltlased libastuda siis, kui ravi edeneb, enesetunne paraneb ja enesekindlus suureneb. „Inimene võib sattuda eufooriasse, et nüüd on kõik korras, ta suudab alkoholitarbimist kontrollida. Ja võtab ühe pitsi. Mõnel piisabki ühest pitsist, et kuuajalisse tsüklisse sattuda.“

Kuidas aga saada hakkama seltskonnas, kus tarvitatakse alkoholi ja pakutakse seda rohkem või vähem jõuliselt ka sellele, kes juua ei tohi? Heinsalu nentis, et see sõltub nii seltskonnast kui ka loobuja enesekindlusest.

„Alkoholi mittetarvitamist ei peakski põhjendama. Kui aga peale käiakse, võib küsimusele „Miks sa ei joo?“ vastata omakorda küsimusega „Miks sa jood?“. Inimestele meeldib endast rääkida,“ andis Kaja Heinsalu nipi, kuidas tähelepanu endalt mujale suunata. Kokkuvõttes on ju eesmärk jääda truuks otsusele elada edaspidi kainena ja mõista, et edu võti peitub iseendas.

Ennetus- ja raviraha tervisekassast

Alkoholitarvitamise häire ennetust, nõustamist ja ravi rahastab alates 2023. aastast Tervisekassa. Nii eriarstiabis, perearstiabis kui ka koolitervishoius pakutavatele teenustele on sel aastal planeeritud ligi viis miljonit eurot.

Täeidus 17.02.2023

„Saame igapäevaselt teateid vägivallajuhtumitest, korrarikkumistest, joobes juhtidest, alkoholi tarvitamisest avalikus kohas, kaklustest, öörahu rikkumistest jne. Nende väljakutsete või õnnetuste taga ongi alkoholi liigtarvitamine või alkoholism, mida karistuse ega menetlusega ravida ei saa,” ütles Gerli Grünberg Politsei- ja Piirivalveametist.

Alkoholismiga seotud probleemid on viimastel aastatel taas tõusuteel, viies ikka rohkemaid mürgituste või alkoholist tingitud haigustega hauda. Kasvab ka perevägivald, kus valdaval osal vägivallatsejatest on tuvastatud ka joobe tunnused.

Kui kümne aasta jooksul vähenes alkoholi kogutarbimine eestlaste seas järk järgult, siis alates 2019. aastast on trend olnud vastupidine, kinnitatakse Tervise Arengu Instituudist (TAI). Kurb kasvutrend on otseselt seotud ka alkoholist tingitud haigustesse suremusega, õnnetussurmadega ja alkoholitarvitamise häirega. „Alkoholist tingitud surmad moodustavad koguni kümme protsenti kõikidest surmadest Eestis,“ nentis sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Brigitta Õunmaa.

Ka politseiametnike sõnul on probleem tõsine. „Saame igapäevaselt teateid vägivallajuhtumitest, korrarikkumistest, joobes juhtidest, alkoholi tarvitamisest avalikus kohas, kaklustest, öörahu rikkumistest jne,“ rääkis Grünberg. „Nende väljakutsete või õnnetuste taga ongi alkoholi liigtarvitamine või alkoholism, mida karistuse ega menetlusega ravida ei saa.“

Ka lähisuhtevägivalla puhul on üks vägivaldsete kodude peamine ühisnimetaja just alkoholisõltuvus. Nii näiteks registreeriti möödunud aastal 11 500 lähisuhtevägivalla juhtumit, kusjuures seitsmekümne protsendi ulatuses oli vägivallatseja alkoholijoobes. „Eesti vajab mõjusamat alkoholipoliitikat, et ühiskonnas sõltuvusest tingitud kahjusid vähendada,“ märkis Grünberg.

Eesti Perearstide Liidu juht Le Vallikivi kinnitas aga, et alkoholismi ravi on meil väga valusaks teemaks. „See on Eestis alles täiesti lapsekingades,“ nentis ta. „Sekkumine on olemas vaid loetud maakondades ja sidusus esmatasandiga puudub. Võõrutusravi sisuliselt ei eksisteeri.“

Suremus ja haigused tõusuteel

Ehkki viimase aasta kohta pole statistikat veel kokku pandud, siis kinnitatakse TAI-st, et 2021. aastal jätkus juba varem alanud surmade arvu suurenemine. Kokku registreeriti alkoholi tarvitamisest põhjustatud haiguste tõttu 695 surma, mida oli 76 võrra rohkem kui aasta enne seda. TAI andmetel on tegemist viimase kolmeteistkümne aasta kõrgeima näitajaga, mis on võrreldav 2008. aasta surmade arvuga. Alkoholiga seotud haiguste tõttu pöördus eri- ja perearsti poole 2021. aastal 8527 täisealist inimest, sellele eelnenud aastal aga 8467 inimest. Eriti traagiliselt mõjub veel noorte surmade statistika. 2021. suri alkoholi kasutamise tõttu üle kahesaja 16.-20. aastase inimese, 2020. aastal aga 183 sellesse vanuserühma kuuluvat inimest.

Otseselt alkoholist põhjustatud haiguste ravimine läheb riigile igal aastal maksma miljoneid eurosid, kusjuures selliste haigustena loetakse kokku 13 diagnoosi, mille nimes sisaldub sõna „alkohol“. Vastavate haiguste ravimine läks 2021. aastal haigekassale maksma 6,8 miljonit eurot, 2020. aastal aga 6,2 miljonit eurot.

„Täna näeme, et raviteenused on inimestele tagatud ning kättesaadavad,“ rääkis Tervisekassa sõltuvushäirete teenusejuht Anu Kivi. „Samas näeme ka, et kogu ühiskonna suhtumine ning hoiakud alkoholi tarbimisse ja selle kättesaadavuse koha pealt vajavad kujundamist ja suunamist. Hoiakute muutmine nõuab aga pikaajalist ja järjepidevat tegutsemist. Üksikud, ühekordsed ja lühiajalised meetmed ei loo kaua kestvat muutust – tegevusi on vaja ellu viia komplektselt ja korraga erinevates keskkondades ja erinevatele inimgruppidele.“

Tervisekassa sõnul moodustavad alkoholi liigtarvitamisest tingitud kahjud kokku 2-5% SKP-st. Need moodustavad haigestumise tõttu kaotatud tööpäevade, ravikulude ja enneaegse surmaga seotud kahjudest. Euroopa Komisjon tellimusel valminud raporti «Alkohol Euroopas» andmetel laekus 2003. aastal alkoholiaktsiisist riigikassadesse 25 miljardit eurot. Alkoholiga seotud kahjude kulud ulatusid samal aastal aga koguni 270 miljardi euroni.

Nüüdsest saab abi ka perearstikeskustest

Kui varasemalt olid alkoholi raviga seotud ülesanded Tervisearengu Instituudi haldusalas, siis alates käesoleva aasta jaanuarist tegeleb nende raviga hoopis Tervisekassa. „Meie prioriteet on nõustamis- ja raviteenuste kättesaadavuse suurendamine,“ kinnitas sõltuvushäirete teenusejuht Anu Kivi. „Oluline on, et igas maakonnas oleks nõustamine ja ravi kõigile abivajajatele kättesaadav.“

Käesoleval aastal on alkoholitarvitamise häire ennetus- ja nõustamisteenust pakkunud seitseteist perearstikeskust üle Eesti. Üheks võimaluseks alkoholismi sõltuvushäire korral ongi pöörduda perearsti või pereõe poole, kes aitavad inimesel hinnata, kui suurt riski kujutab alkohol tema tervisele. Vastavalt sellele tehakse inimesele analüüse ning antakse nõu, kuidas alkoholitarvitamist vähendada.

„Teenust on sel aastal pakkunud 19 perearsti ja 17 pereõde. Iga päev lisandub teenuseosutajaid järjest juurde,“ rääkis Kivi. Samas on teenuse osutamise tingimuseks see, et perearst või pereõde oleks läbinud spetsiaalse alkoholi liigtarvitamise varajase avastamise ja nõustamise alase koolituse.

„Perearstide infopäeval tegime üleskutse, et need, kellel koolitus on läbitud, teenust ka osutama hakkaksid,“ rääkis Kivi. Tema sõnul on alates 19. jaanuarist ravi pakutud juba pea 150-le inimesele.

Kui perearstid ja pereõed tegelevad varajase märkamise ja nõustamisega, siis lisaks neile on üle Eesti ka varasemalt tegutsenud alkoholisõltuvuse ravi osutavad keskused, kust alkoholisõltlased ka abi saavad. Raviteenust osutatakse visiiditasuta. Teenus ei eelda saatekirja, visiidile pääsemine toimub aga eelregistreerimisega. Pöörduda saavad sinna nii ravikindlustusega kui ka kindlustamata inimesed.

Tallinnas on käesoleval aastal alkoholisõltuvuse raviteenust pakutud Laagri Perearstikeskus OÜ-s, Perearst Piret Tammist OÜ-s, Järveotsa PAK OÜ-s, Jürgenson PAK OÜ-s, OÜ-s MERE-MED, Perearst Piret Innos OÜ-s, Medicum PAK AS-is, Ränilinna Perearstikeskus OÜ-s ja Tomson Tervisekeskus OÜ-s.

Inimene peab raviks valmis olema

„Üks valukoht sõltuvushäirete ravis peitub ka psühhiaatrite olemasolus – neid on nimelt vähe,“ nentis Kivi. „Paraku saavad ravi pakkuda vaid asutused, kellel on olemas psühhiaatria tegevusluba ning ka töötav psühhiaater, kes inimeste vaimse tervise seisundit hindab.“

Samas ütles spetsialist, et suur roll tervenemisprotsessis on ka sellel, kas inimene on ravile minekuks valmis. „Sõltuvus on haigus ja patsient peab selle ees vastutuse võtma. Spetsialist saab küll toetada ja aidata, aga ei ole ühtegi imeravimit, mis sõltlase kiiresti terveks teeks,“ tõdes ta.

Tema sõnul eristatakse alkoholitarvitamise häire ravis ühelt poolt võõrutusravi, teisalt aga ravi tagasilanguse ennetamiseks. Võõrutusravi eesmärk on organismi puhastamine mürkidest. Selle tulemusena paraneb enesetunne, kuid ei muutu käitumine. „Püsiva muutuse ja parema elukvaliteedi saavutamiseks on vajalik tagasilangust ennetav ravi,“ selgitas Kivi. „Inimene peab õppima elama ilma alkoholita. Või siis peab ta õppima tarvitama alkoholi viisil, mis ei kahjusta teda ega tema lähedasi.“

Selleks õpetatakse patsiendile sõltuvuskäitumist vallandavate tundmuste ja mõtete teadvustamist, tungiga toimetulekut, samuti tõhusamaid toimetuleku- ja suhtlemisoskuseid.

„Muidugi on oma osa ka alkoholi kättesaadavusel ning kogu ühiskonna suhtumisel – uskumused, hoiakud, käitumine,“ lisas Kivi. Ühiskondlike normide ja hoiakute muutust on Tervisekassa hinnangul võimalik saavutada aga vaid läbi pikaajalise ja järjepideva tegutsemisega.

Tervisekassa meetmed alkoholi sõltuvushäirete vähendamiseks

Koolis – kehtestatakse mõjuainete tarvitamise piiramiseks asjakohased reeglid, koostöö KOV spetsialistide ja PPA-ga.

Tööl – töötajate töövõimet toetavate teenuste (nt nõustamis- ja tugiteenused) kättesaadavus ning sotsiaalse toe tugevdamine.

Perekondades – vanemlike oskuste arendamine ja laste sotsiaalsete oskuste tugevdamine.

Lisaks on inimestele ja maakonna terviseedendajatele loodud infoleht, mis on leitav Tervisekassa kodulehel.

Tervise Arengu Instituudi (TAI) surma põhjuste registri poolt avaldatud andmetel oli Eestis eelmisel aastal 17157 surmajuhtu, mida on 1196 juhu võrra vähem kui aasta varem, kuid 1472 rohkem kui 2020. aastal.

Surmade arvu suhteliselt kõrgel tasemel püsimise üheks põhjuseks oli koroonaviiruse püsimine. COVID-19 põhjustas eelmisel aastal 913 surma.

Veidi alla poole kõikidest surmadest – 8102 – oli põhjustatud vereringeelundite haigustest, mis viisid meie seast 3281 meest ja 4821 naist. Seda on 261 võrra vähem kui aasta tagasi, mil registreeriti vereringeelundite haiguste tõttu 8363 surma.

Sageduselt järgmisteks surmapõhjuseks olid pahaloomulised kasvajad, millesse suri mullu 3476 inimest. Õnnetusjuhtumite, mürgistuste ja traumade tõttu suri 983 inimest – 684 meest ja 299 naist.

Õnnetusjuhtumitest, traumadest ja mürgistustest tingitud surmade arv kasvas eelmisel aastal 27 võrra, pahaloomulistesse kasvajatesse surnute arv langes 212 võrra.

Imikusurmade (alla 1-aastased lapsed) arv vähenes 29-st 26-le, imikusuremuse kordaja 1000 elussünni kohta püsis stabiilsena – 2,2.

Lisaks laekus surma põhjuste registrisse 74 Eestis surnud välisriigi elaniku surmapõhjuste andmed. Need ei ole ülalpool toodud arvudesse arvestatud.

Jätkus otseselt alkoholist põhjustatud surmade arvu kasv – eelmisel aastal oli see 753, üle-eelmisel aastal 695 ja 2020. aastal 619. Samuti kasvas narkootiliste ainete kasutamisest otseselt tingitud surmade arv 39-lt 80-le.

„Otseselt alkoholist põhjustatud surmade arv suureneb juba viiendat aastat. Võib oletada, et lisaks alkoholi kogutarbimise suurenemisele mõjutas alkoholiga seotud haigustesse suremist osaliselt ka piiratud juurdepääs tervishoiuteenustele COVID-19 pandeemia ajal ning inimesed jäid õigel ajal pöördumisega hiljaks,“ kommenteeris TAI alkoholi ja tubaka valdkonna juht Anneli Sammel.

„2022. aastal on narkootikumide üledoosist põhjustatud surmajuhtude arv võrreldes eelnevate aastatega hüppeliselt tõusnud. Suur osa surmajuhtudest on seotud sünteetiliste opioididega, täpsemalt nitaseenide ainerühmaga ning tõusis ka karfentanüüliga seotud surmade arv. Enamik üledooside surmadest on põhjustatud mitme narkootilise ja psühhotroopse aine kombinatsioonist,“ selgitas TAI uimastite ja sõltuvuse keskuse juht Aljona Kurbatova.

Eestis töötavad sõltuvusravi ja kahjude vähendamise keskused, kust on võimalik saada infot ja abi. Alates eelmise aasta novembrist töötab Eestis ka ööpäevaringne tugiliin. Helistades numbril 641 4110 või lühinumbril 1747, kirjutades vestlusaknasse veebilehel www.narko.ee või saates e-kirja aadressile 1747@narko.ee on võimalik saada abi.