Täiendus 17.01.2023 –
Reeglite järgi tohib kiirabiga haiglasse toodud inimese ooteaeg olla kuni pool tundi ja kriitilise tervisehäda korral 15 minutit, kuid pealinnas aina süveneb probleem, et haiged ootavad mitu tundi kiirabiautos tohtri jutule saamist. Erakorralise meditsiini osakondade (EMO) kinnitusel on patsientide kuhjumise põhjuseks voodikohtade nappus haiglas.
Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) kiirabi juhi Vassili Novaki sõnul on tema osakonna hõivatus pea 100 protsenti. Nii ongi nad sunnitud aeg-ajalt jätma haige pikaks ajaks kiirabiautosse ootele, sest voodikoht ei vabane enne, kui mõni patsient on liikunud edasi teise osakonda.
“Ei ole harv situatsioon, kus osakondades, aktiivravi osakondades on ka – eriti kui räägime sellistest populaarsetest osakondadest nagu üldkirurgia, siseosakonnad, pulmonoloogia – voodihõive ligi 100 protsenti,” rääkis Novak.
Tema sõnul on tekkinud tõeline nokk kinni-saba lahti olukord, kus EMO-l pole võimalik patsienti teise osakonda ravile saata, sest seal on ees haige, kes tegelikult ravi enam ei saa ja peaks olema kas järelravi või õendusabi osakonnas, aga sinna teda saata ei saa, sest seal pole vabu kohti.
“Viimasel on ajal elanikkond siin piirkonnas kasvanud, aga haiglate kohti pole just juurde tulnud,” ütles Novak.
Ida-Tallinna keskhaigla EMO juhataja kohusetäitja Kristiina Mäemetsa sõnul on patsientide kuhjumise põhjuseks ka tõik, et paljud vanemad inimesed peavad tunde EMO-s ootama, enne kui nende lähedased neile järele tulevad.
“Väga kiiret lahendust on raske pakkuda. Kõige kiirem on võib-olla see, kui patsient, kellel on väiksem mure, saaks pöörduda perearsti poole, ja ka see, et me saaksime patsiendid, kes vajavad haiglaravi, kiiremini haiglasse sisse võtta,” rääkis ta.
“Kui meil tuleb mitu kiirabi korraga, siis ka see, et me ei suuda neid kohti nii kiiresti tekitada, kuna patsientide uurimine, ravimine, raskemate patsientide stabiliseerimine EMO-s ei võta minuteid, võtab tunde. Vabad kohad tekivad tundidega,” lisas Mäemets.
Olukorra teeb keerulisemaks erakorralise meditsiini arstide vähesus. Koolitustellimust on küll suurendatud, kuid konkurss on väike või puudub üldse. Kolmandik residentidest aga vahetab eriala.
Tartu ülikooli EMO residentide üldjuhendaja Triinu Keskpaiga sõnul on üheks noorte loobumise põhjuseks tõik, et töötempo EMO-s on väga kiire, samas on EMO-st saanud mugavusteenus.
“Kui me vaatame triaažikategooria järgi, siis pooled, kes pöörduvad, ei ole potentsiaalselt eluohtlikus või invaliidistuvas seisundis. See on ju see, milleks me oma residente treenime ja nende töö ei vasta ootustele. Teiseks, tohutu aeg ja energia, mis meil kulub haigetele voodikoha leidmisele. Tegelikult suur osa EMO-de ülekoormusest on tingitud sellest, patsiendid ei liigu EMO-st osakonda. EMO on esmane diagnostika ja ravi, edasi peaksid nad liikuma sinna, kus neid uuritakse ja ravitakse,” selgitas Keskpaik.
Kiirabi järjekordadega seoses plaanib terviseamet algatada järelevalvemenetlused Tallinna haiglates.
„Tervishoiutöötajad muretsevad samuti hospitaliseerimise võimaluste laiendamise pärast,“ nentis Tallinna sotsiaal- ja tervishoiusektori juht Ene Tomberg. „Koos Eesti Haigekassaga oleme arutanud võimalusi mõne raviasutuse baasil nõnda nimetatud rohelise EMO käivitamist õhtutundideni. Sinna saaks kodanik ka kergemate tervisehädade puhul pöörduda, et vältida mitmetunnilist ootamist haiglates.“
Tallinna sotsiaal- ja tervishoiusektori juhi Ene Tombergi sõnul on meie tervishoiusüsteemi suureks murekohaks võimetus kõigi abivajajatega alati ja iga kell toime tulla.
„Haigestumise kõrgperioodil ei suudeta kõiki abivajajaid teenindada. Lisaks ei tööta nädalavahetuseti ka perearstikeskused,“ nentis Tomberg. „Viimaste aastate tõsiseks probleemiks on kujunenud seegi, et kiirabiautod ootavad haiglate juures, sest elanike sagenenud pöördumiste tõttu EMO-desse ei jõuta kõiki abivajajaid korraga ja koheselt teenindada. Lisandub veel terav personalipuudus.“
Erakordne nakkushaiguste laine
Tallinna haiglate koormus on Tombergi sõnul äärmiselt ränk. Hetkel ei räsi meid mitte ainult viimastel aastatel õige tuttavaks saanud COVIDi-puhangud, vaid ka A-gripi, paragripi, rotaviiruse ja teiste tülikate ning tihtipeale samuti väga raskelt kulgevate nakkushaiguste lained. Uutest haigestunutest on kõige suurem osakaal just kõige nooremate hulgas, mis omakorda tähendab eriti suurt koormust just laste terviseprobleemidega tegelevatele asutustele.
„Sarnaselt teiste haiglatega on ka Tallinna lastehaigla EMO koormus väga suur, haiglavoodite täitumus seevastu pingeline,“ rääkis Tomberg. „Nädalavahetustel ületab pöördujate arv 120-140 patsienti, ometi ei ole haigla juhi kinnitusel ühtegi hospitaliseerimist vajavat last tagasi saadetud.“
Tervishoiueksperdi sõnul võivad ulatuslikult leviva gripi ja muude viirusnakkuste puhangu taustal koos tavapärase palaviku ja katarrinähtude ilmnemisega kaasneda ka oksendamine ja kõhuvalu. See omakorda võib lapsevanemates suurt ärevust tekitada.
„Tavaliselt aitab sellisete haigusjuhtude puhul arsti läbivaatusest, vajalikest analüüsidest ja sümptomaatilise ravi soovitustest kodus. Last ei ole vaja sellistel juhtudel lihtsalt jälgimiseks haiglasse sisse võtta,“ kinnitas Tallinna sotsiaal- ja tervishoiusektori juht Ene Tomberg. Hospitaliseerimise vajaduse otsustab igal konkreetsel juhul aga last läbi vaadanud arst.
Totaalse isolatsiooni tagajärjed
Perearstide seltsi juhi Le Vallikivi hinnangul on mitmete viirushaiguste samaaegse laialdase leviku taga ilmselt mitmeid erinevaid põhjuseid. Muu hulgas võib aimata ka paaril viimasel aastal kasutatud „koroonatõrjest“ ja sellega kaasnenud piirangutest tekkinud tagasilööki inimeste üldise vastupanuvõime nõrgenemise näol. „Totaalse isolatsiooni tagajärjeks on muidugi mõista ka see, et kuna immuunsüsteem jäi erinevate viirustega kokku puutumisest karastamata, siis toimuvad praegusel ajal ka nakatumised kergemalt. Põdemised seevastu käivad jällegi tormilisemalt. Seda enam, et praegu ju praktiliselt mingit haigete või nakkuskandjate isoleerimist ei toimu ja ega käsi ka eriti ei pesta. Maskegi kantakse väljaspool tervishoiuasutusi vaid üksikute poolt,“ nentis arst.
Teiselt poolt kontrollivad teadlased Vallikivi sõnul ka hüpoteesi, mille eesmärgiks on välja selgitada, kas COVIDi läbi põdemine omab mingisugust pikaajalist immuunsüsteemi mõjutavat toimet.
„Kui vaadata praegust haiguste levimise statistikat, siis näeme tõesti üpris hullumeelset aega,“ tõdes Vallikivi. „Õnneks on haiglaravi vajadus siiski üsna tagasihoidlik võrreldes COVIDi tippaegadega – kui lastehaigla muidugi välja arvata.“
Ka Ida-Tallinna keskhaigla erakorralise meditsiini keskuse juhataja doktor Kristiina Mäemets tõdes, et praeguses nakkushaiguste puhangus võtab haiglaravi vajavate patsientide osakondadesse liikumine rohkem aega.
„Osakondadesse võetud patsiendid vajavad uurimist ja ravi, raskes seisukorras haiged omakorda seisundi stabiliseerimist,“ seletas Mäemets. „See kõik võtab aega ja seetõttu ei tekigi vabad kohad minutite, vaid tundide jooksul.“
Erakorralise meditsiini osakonnas viibimise, kui haiglas pole koheselt vaba voodikohta ning selle järgi peab ootama. „Praegusel viirusterohkel perioodil vajavad paljud osakondadesse hospitaliseeritavad haiged isolatsiooni, et teisi patsiente mitte nakatada,“ selgitas Mäemets. „Neid kohti on vähe ja seetõttu võtab haiglaravi vajavate patsientide osakondadesse edasi liikumine rohkem aega.“
Arsti sõnul on haigeid viimastel aegadel tõepoolest palju olnud. Mõned päevad tükivad eriti katsumusterohkelt esile. Näiteks üleeilselgi päeval oli abivajajaid arsti sõnul (4. jaanuaril) erakordselt palju.
„Alates kella kahest anti pidevalt kolme punast ja viite kuni kuute oranži triaaži kategooriaga häiret,“ selgitas arst. „Need ongi aga kõige raskemad ja ebastabiilsemad haiged. Reeglina tegelevad ühe punase patsiendiga üks arst, kaks õde ja lisaks veel üks kuni kaks abilist.“
Eelmisel ööpäeval (5. jaanuaril) oli Ida-Tallinna keskhaigla erakorralise meditsiini keskusesse pöördujaid kokku 150, mis olevat üsna keskmine arv. „Kui aga nii-öelda punaseid või oranže patsiente rohkem on, siis lähevad ka ooteajad pikemaks ja vahetused on raskemad.“
Lootused „rohelisel EMO-l“
Tallinna tervishoiusektori spetsialisti Ene Tombergi sõnul muretsevad ka tervishoiutöötajad ise, kuidas saaks inimeste hospitaliseerimise ja ravimise võimalusi laiendada. Nii näiteks on alates 2020. aastast reedeti, laupäeviti ja pühapäeviti Tallinna lastehaigla ja kiirabi koostöös käima tõmmatud nii nimetatud koduarsti projekt, mille käigus laste- või perearst külastab 0-12-aastaseid haigestunud lapsi. „Päevas suudame teenindada kuni kaksteist kodukutset üle linna,“ kinnitas Tomberg.
Spetsialisti sõnul pöördub EMO-desse ka hulk kodanikke, kes tegelikult vältimatut arstiabi ei vaja. Sageli pöördutakse sinna lihtsalt oma tervise kontrolliks mingi haigussümptomi ilmnemisel.
„Oleme koos haigekassaga arutanud võimalusi mõne raviasutuse baasil nii öelda rohelise EMO käivitamist õhtutundideni. Sinna saaks kodanik siis kergemate tervisehädade puhul pöörduda, et vältida mitmetunnist ootamist haiglates,“ valgustas Tomberg spetsialistide praeguseid tegevusi ja võimalikke tulevikuplaane haiglate ning EMO-de ületäituvuse vähendamisel.
Muu hulgas kirjutati Pealinnas möödunud nädalal tallinlannast, kes pidi teda ootamatult tabanud nõrkuse, peapöörituse ja iiveldustunde tõttu mitu tundi kiirabisabas oma korda ootama. Seejärel tabasid samad sümptomid ka Pealinna toimetust teavitanud naise poega, kusjuures kõrge palavik ei tahtnud ära minna ka pärast nädala möödumist. Mõlemal diagnoositi vägagi rängalt kulgeda võiv a-gripp, mis hetkel Eestis üha laiemalt levib. Haiglasse kumbagi põdejat ei suunatud, ehkki raskesti nakatunud tallinlanna hinnangul vajas tema poeg hospitaliseerimist. Meditsiiniasutuste töötajad selle arvamusega ei nõustu.
