Tähtajalistelt hoiustelt makstavad intressid on tõusuteel, kuid aastaid ei ole pangad maksnud intresse nõudmiseni hoiuste ehk arvelduskontol seisva raha eest. Pangad katsetavad intressi maksmist kogumiskontodel seisva raha eest, kuid suurt tõusu nõudmiseni hoiuste intressides pangad ei näe.
Eesti Panga ökonomisti Taavi Raudsaare sõnul oleneb pankade pakutav hoiuste intressimäär väga paljudest teguritest, kuid eelkõige sellest, kuivõrd on pankadel täiendavat raha vaja ja kui kõrge on alternatiivsete rahastusallikate hind.
“Viimasel ajal on laenukasv ületanud hoiuste kasvu ja seetõttu on suurenenud pankade vajadus täiendavaid hoiuseid kaasata. Lisaks on Euroopa Keskpank tõstnud rahapoliitilisi intressimäärasid, mis on tõstnud ka alternatiivsete rahastamisvõimaluste hinda. Seetõttu on tähtajaliste hoiuste intressimäärad kiiresti taas kasvama hakanud,” rääkis Raudsaar.
Neile, kes siiski oma seisvalt rahalt intressi teenida soovivad, soovitavad pangad tähtajalisi hoiuseid, millega saab pikemalt arvestada.
Sajandi algusesesse jäänud majandusbuumi ajal ulatus keskmine tähtajaliste hoiuste intressimäär kohati isegi viie protsendini, kuid ka toona ei makstud nõudmiseni hoiuste eest suurt intressi ning see jäi keskmiselt vaid 0,6 protsendini.
Intressi makstakse kallimatelt pakettidelt ja kogumistoodetelt
Praegu jääb kommertspankade pakutav intress kontojäägilt endiselt kas nulli või selle lähedale. Küll aga katsetavad pangad intressi maksmist uutelt toodetelt ja kõrgema kuutasuga kliendipakettidelt.
Näiteks pakub kontol seisvalt raha eest Coop Pank intressi üks protsent aastas paketilt, mille kuutasu on aastas 4,99 eurot. Panga finantsjuhi Paavo Truu sõnul motiveerib panka intressi maksma suur kasvuambitsioon.
Küll aga on pangad hakanud maksma intressi kogumiskontodelt. Nii maksab näiteks Swedbank intressi Rahakoguja hoiusekontolt, kus tõstis äsja kogujatele makstavat intressi 0,5 protsendilt ühe protsendini.
Samamoodi maksab kogumiskontole kogunenud rahalt intressi ka Coop Pank, seda 0,02 protsenti. SEB maksab kogumishoiuselt intressi 0,75 protsenti.
Kogumiskontodelt saavad kliendid samuti võtta soovitava summa iga hetk välja, nagu ka tavaliselt arvelduskontolt.
LHV maksab nõudmiseni hoiuselt intressi 0,01 protsenti. “Selle põhjal on näha, et kui kliendil on kontol raha, mida ta pikemalt ei vaja, on mõistlik sõlmida just tähtajaline hoius. See võimaldab kliendil teenida kõrgemat intressi ja ka pangal oma tegevust paremini planeerida,” rääkis LHV Treasury juhi Kadri Haldre.
0,01-protsendine intress tähendab, et intressi teenitakse juhul, kui arvelduskontol on vähemalt 18 000 eurot, sest alla ümardub päevane intress alla ühe sendi. Ka LHV maksab üheprotsendilist intressi kallimate pakettide klientidele.
Konkurents tähtajalistele hoiustele kasvab
Taavi Raudsaare sõnul ootavad turud jätkuvalt intressimäärade kasvu ning kuna hoiuste kasv on viimasel ajal pigem kidur olnud, võib oodata, et pangad tõstavad ettevaates veel tähtajaliste hoiuste intressimäärasid.
“Küll aga ei too see kaasa tõenäoliselt olulist tõusu nõudmiseni hoiuste intressimäärades. Seetõttu, kui hoiustaja tahab intressimäärade tõusust osa, tasuks julgemalt kaaluda oma vaba raha paigutamist tähtajalisele hoiusele,” ütles Raudsaar.
Tähtajaliste hoiuste intressimäär on praegu Eestis üks euroala kõrgemaid, märkis Raudsaar. Nõudmiseni hoiuste intressimäärad on aga nullilähedased kogu euroalal.
Pangad nendivad, et vaatavad hoiustelt makstavaid intresse pidevalt seoses euribori tõusuga üle. Peamiselt tähendab see konkurentsi tähtajaliste hoiuste intresside tõstmisel.
Swedbanki eraisikute panganduse juht Tarmo Ulla ütles, et tähtajaliselt hoiuselt maksab pank intressi kuni kaks protsenti.
“Intress on kõrgem, sest sarnaselt laenamisele – lepitakse kokku summa ja periood ja vastavalt sellele hinnastatakse. Sama on hoiustamise puhul, kui on kokku lepitud summa ja periood, siis on seda võimalik läbipaistvalt ja arusaadavalt hinnastada. Nõudmiseni hoius ehk arvelduskonto on mõeldud raha kasutamiseks igal hetkel ilma lisakohustusteta. See tähendab, et ka pank ei saa arvestada selle raha kasutusega pikaajaliselt,” rääkis Ulla.
SEB arvelduskontol seisva raha eest intressi ei maksa. Küll aga on nemadki liikunud kaasa üldise trendiga hoiuseintresside tõusus. “Hoiame intressituru arengutel pidevalt silma peal ja viime vastavalt sellele ka hoiuste intressimäärades sisse muudatusi. Näiteks viimase poole aasta jooksul oleme tõstnud hoiuste intressimäärasid juba kuuel korral,” ütles panga eraklientide segmendi müügijuht Evelin Koplimäe.
Konkurentsi kasvu rõhutas ka Paavo Truu, kelle sõnul tõstis pank tähtajalistelt hoiustelt makstavaid intresse mullu kolmel korral ning plaanib sellega jätkata ka tänavu. “Konkurents hoiustele praeguses majandusolukorras kindlasti kasvab ja jälgime neid muutusi igapäevaselt ning kindlasti vaatame ka seda, kuidas teised universaalpangad nendele muutustele reageerivad,” ütles ta.
Err.ee
