Tag Archives: Tervis

4. märtsil oli rahvusvaheline rasvumise teadvustamise päev. Tervise Arengu Instituudi (TAI) Eesti õpilaste kasvu uuringu tulemused näitavad, et üha enam Eesti õpilastest on liigse kehakaaluga. 2022. aastal ellu viidud uuringu kohaselt on esimese, neljanda ja seitsmenda klassi õpilastest 31% liigse kehakaaluga. Seejuures näitas uuring jätkuvalt muret tekitavat suundumust, et esimestel

Töökohas puutub tubakasuitsuse õhuga kokku vähemalt tund aega iga päev ligikaudu 4% tööealisest elanikkonnast (2022 TKU) ja kuigi see näitaja on jõudsalt vähenemas, on murekohti alternatiivsete tubakatoodete, sh e-sigarettide ja kuumutatavate tubakatoodete tarvitamise kasvuga. Seega, kui tegelikult suitsetab väike osa täiskasvanud elanikkonnast, võib uute toodete tarvitamisega kaasnev õhureostus kahjustada väga palju suuremat hulka teiste inimeste tervist.

HPV ehk inimese papilloomiviirus põhjustab Eestis igal aastal enam kui 300 uut vähijuhtu. Suurema osa HPV põhjustatud vähkidest moodustavad emakakaelavähk naistel ning pea- ja kaelapiirkonna vähid, millesse haigestuvad sagedamini mehed. HPV-vastase vaktsineerimisega on võimalik end nende vähkide eest kaitsta. Naistel esineb HPV-vähkidest kõige enam emakakaelavähki, pea- ja kaelapiirkonna vähkidesse haigestuvad sagedamini mehed. HPV levimus on Eestis

Tervise Arengu Instituut viis ülemöödunud aastal pea viie tuhande 11-15-aastase kooliõpilase hulgas läbi tervisekäitumise uuringu (HBSC), millest selgus, et sotsiaalmeedia sõltuvuse sümptomitega õpilaste osakaal on võrreldes 2018. aasta uuringuga suurenenud 6%-lt 8%-le ning arvutimängusõltuvuse sümptomitega õpilaste osakaalu tõus on olnud oluliselt suurem tüdrukute seas ehk tüdrukute mängusõltuvus on kasvanud varasema

Märtsi teisel nädalal alustab Tervise Arengu Instituut (TAI) järjekordset Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringut, mille eesmärk on saada ülevaade Eesti elanike tervisest, tervisekäitumisest ja tervist mõjutavatest teguritest. Juba 18. korda toimuvat rahvastikupõhist küsitlusuuringut viiakse läbi igal paarisaastal ning see on tänaseks kõige kauem järjepidevalt toimuv terviseuuring Eestis. Kogutud andmed on

Uuringud Tallinnas ja Tartus, mida vedas Tervise Arengu Instituut (TAI), on näidanud uimastitarbimise tõusu ja toonud esile uue, eriti ohtliku opioidi turuleilmumise. See uuring, mis keskendus reovees leiduvate narkootikumijääkide analüüsile, paljastas mitmeid uusi psühhoaktiivseid aineid, sealhulgas erakordselt potentsiaalikka sünteetilist opioidi, mida tuntakse “nitaseenina”. TAI narkootikumide ala ekspert Katri Abel-Ollo väljendas

8. märtsil Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnas kaitstud doktoritöös uuriti, kuidas taastuvad inimesed pärast pimesoolepõletiku ravimist. Tulemused näitasid, et laparaskoopilisest operatsioonist taastutakse kiiremini ning piisab ka ka lühemast antibakteriaalsest ravist. Doktoritöö autor Edgar Lipping selgitas, et enamikel juhtudel ei teki inimestel pärast pimesoolepõletiku ravimist tüsistusi. „Kolmandikul juhtudest on pimesoolepõletik ägedam ehk

Depressiooni kaasnev halastamatu väsimus on midagi palju enamat kui lihtsalt füüsiline kurnatus. See on sügav, läbiv tunne, mis haarab inimest nii vaimselt kui ka füüsiliselt, jättes jõuetuks ja ilma motivatsioonita igapäevaelu toiminguteks. See pole lihtsalt “väsinud olek”, mida saab lahendada hea ööune või puhkusega; see on pidev ja kurnav väsimus,

Arstid on avaldanud, et 62-aastast Saksamaa päritolu meest on vastupidiselt meditsiinilistele soovitustele vaktsineeritud Covid-19 vastu 217 korda. See ebatavaline juhtum leidis kajastamist The Lancet Infectious Diseases ajakirjas. Süste tehti ja manustati eraviisiliselt läbi 29 kuu. Erlangen-Nürnbergi Ülikooli teadlaste sõnul ei kogenud mees mingeid negatiivseid tagajärgi. “Suur huvi” “Uurisime tema lugu

Reedel, 1. märtsil muutuvad kõigis Eesti verekeskustes doonorite valikukriteeriumid ja piirangud, nüüdsest saavad verd loovutada homoseksuaalsed mehed võrdsetel alustel heteroseksuaalsete doonoritega. Regionaalhaigla verekeskuse juhataja sõnul on viimastel aastatel kogu maailmas, sh Eestis, muudetud seksuaalse riskikäitumise kriteeriumeid veredoonoritel. „2018. aastal muudeti Eestis teise mehega seksuaalsuhtes olnud meeste alaline vereloovutuse keeld 12