Tag Archives: SEB

Eile toimus Norra riigivõlakirjade emissioon, mille eesmärk oli kaasata raha kümneks aastaks. Emissioon oli edukas, kui investorite huvi kujunes 90 miljardi kroonini. Turuosalistele jaotati aga 22 miljardit, mis viitab enam kui neljakordsele ülemärkimisele. Algsete suuniste kohaselt oli plaan kaasata raha mid swap (MS) + 2 baaspunkti tasemelt, kuid suure huvi tõttu

Veebruari keskel saab alguse tulude deklareerimise periood. Lisaks töötasu saanutele peavad deklaratsiooni esitama ka investorid, kes on saanud tulu finantsvaralt, kasutanud investeerimiskontot, paigutanud raha kolmandasse pensionisambasse või saanud dividende välisriigist.  Kui on tehtud väärtpaberitehinguid, saadud tulu finantsvaralt, kasutatud investeerimiskontot või saadud välisriigist intresse või dividende, siis peab need tuluallikad deklareerima. Tuludeklaratsiooni

Maailmamajandus paraneb, ent poliitilised tõmbetuuled ohustavad ta nõrka tervist 2025. aasta on majanduses alanud vastakate emotsioonidega. Kahel eelneval aastal ei ole majanduse tuleviku ennustamisel olnud õigus ei optimistidel ega pessimistidel. Valdav enamus maailmast on endiselt kogenud majanduskasvu, kuid eriti just Euroopas on selle tempo olnud vaevaline. Hoiatustele vaatamata, ei toonud

 SEB andmetel on 42% investoritest naised, mida on võrreldes varasemaga ligi 9% enam. Investeerimislahendusi kasutavate naiste seas on aga üllatavalt suur 65-aastaste naiste osalus, mis viitab pensionipõlves lisatulu teenimise vajadusele.   Mullu SEB poolt korraldatud ja 1000 vastaja seas läbi viidud finantskindlustunde uuring näitas, et 38% naistest on oma finantsolukorraga pigem

Finantspettused 2024. aastal: suurenes sularaha osakaal juhtumites, suurimateks kannatajateks olid ettevõtted 2024. aastal vähenes pettusjuhtumite arv 12 kuu võrdluses 12% ning kahjude kogusumma seejuures 26%. Varasemast tagasihoidlikumate pettuslike rahasummade üheks põhjuseks on panga uuenenud monitooringusüsteem, mis on aidanud pettusi tõkestada varasemast veelgi efektiivsemalt. “Sel aastal mõnevõrra kahanenud statistika juures ei

Kui möödunud aastal arvas iga teine Eesti elanik, et kingituste edasikinkimine on jätkusuutlik valik, siis tänavu leidis nõnda 57 protsenti eestimaalastest, selgus SEB korraldatud tarbijauuringust. Uuskasutuskeskuse kinnitusel on pühade järel märgata enam jõulukaunistuste, mänguasjade, sokkide ja kodukaupade annetamist.    Kingituste edasi kinkimisesse suhtutakse kõigis Balti riikides positiivselt. Enam kui pool Eesti

Pühaderoogade valmistamiseks arvestatakse Eestis kõige sagedamini kuni sajaeurose väljaminekuga ning kõige kallim jõulumenüü on Balti riikide võrdluses Leedus, selgus SEB korraldatud tarbijauuringust. Kuigi traditsiooniline lihaga jõululaud on endiselt kõige populaarsem, siis kala või taimsete valikute kasuks otsustab Eestis 10 protsenti ja Leedus 20 protsenti peredest. „Taimsete valikute lisandumine näitab, et

2024. aasta kodulaenuturg tõi endaga kaasa nii kodulaenude mahu kasvu kui ka keskmise laenusumma suurenemise. Euribori langeva määra, heal tasemel tööhõive ja mõõduka palgakasvu juures võib ka tuleval aastal oodata aktiivset laenutegevust.   Kui varasemalt on uute kodulaenude- ja kinnisvaraturg käinud sama jalga, siis 2024. aasta esimeses pooles liikusid need erineva

Järgmise aasta jooksul keskenduvad Balti riikides ettevõtted jätkusuutlikkuse investeeringutes eelkõige süsiniku jalajälje mõõtmisele, selgub SEB uuringust.12 kuu investeeringutes pöörab Eestis CO2 heitmete andmete kogumisele tähelepanu 51% ettevõtetest, Lätis 45% ja Leedus 58%.„Uute regulatsioonide jõustumisel on keskkonnajalajälje mõõtmine tugevalt investeeringute fookuses. Näeme, et üha enam organisatsioone palkab eraldi kestlikkuse töötajaid ning

55% eestimaalaste arvates on jõulukingist tähtsam tähelepanu ja hoolimine ning 41% eelistab kingikotist leida hoopis elamusi, selgus SEB jõuluteemalisest tarbijauuringust. Elamuste kinkimise ja saamise soov on võrreldes eelmiste jõuludega kasvanud 11%.  SEB Baltikumi jätkusuutlikkuse kommunikatsioonijuhi Anna-Liisa Villmanni sõnul kingitakse elamusi seetõttu, et tarbimiskultuur ei paku pikaajalist rahulolu. „Elamusi kingitakse märgatavalt rohkem