Tag Archives: lapsevanemad

Siin on mõned olulised oskused ja väärtused, mis võiksid olla osa sellest nimekirjast, kui kasvatada üles tasakaalustatud ja intelligentne täiskasvanu: Emotsionaalne intelligentsus – oskus mõista ja juhtida oma tundeid ning mõista teiste inimeste emotsioone. Kohanemisvõime – võime muutuda ja areneda vastavalt keskkonnale, mis on elus sageli vajalik. Tugev enesehinnang –

2024 esimesel poolaastal on hambaarstil käinud üle 120 500 lapse ehk ligi 44% kuni 19-aastastest lastest, kelle suutervise parandamisele on kulunud Tervisekassal ligi 31 miljonit eurot.  Kõige tublimad hambaarsti külastajad on olnud Saare maakonnas, kus esimesel poolaastal on juba ligi pooled lastest vastuvõtul käinud. Üle 45% lastest on hambaarsti külastanud

Enamiku lapsevanemate õhtud näevad välja umbes sellised: laste pesemine, neile tuduriiete selga panemine, magama äiutamine, õhtujutu lugemine, unelaulude laulmine ja õrn veenmine. Siinkohal lugu aga ei lõpe – alles nüüd see õigupoolest algab. Sest kõige sellega kaasneb sageli nutt, jonn ja magamisest keeldumine, mis võib venida hiliste öötundideni välja. Hommikul

Soome üha levinumad ADHD-häired (laste hüperaktiivsus ja õppimisvõime langus) on seotud vanemliku tähelepanu puudumisega, väidab aastaid asjaga tegelenud Soome psühhoterapeut Risto Lappeteläinen. Lõviosa lapse tähelepanuhäiretest tuleb kaasa kodust ja kodustest probleemidest, leiab lastega töötanud Lappeteläinen. Ta ütles intervjuus väljaandele Ilta-Sanomat, et täpne protsent, kui palju on häired seotud koduga sõltub sellest,

Eesti riik otsib viise, kuidas riigieelarvet tasakaalustada, kaaludes muudatusi perehüvitiste ja -toetuste süsteemis. Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo kinnitab, et vanemapalga vähendamist pooleteiselt aastalt aastale ei kaaluta. Sotsiaaldemokraadid aga on valmis vajadusel langetama vanemahüvitise maksimummäära. Eesti, kus sündimus on viimase saja aasta madalaimal tasemel, kaalub lastetoetuste ja -hüvitiste vähendamist. Otsused tehakse sotsiaalministeeriumis

Aastal 2024 jõustuvad perehüvitiste seaduse muudatused toovad endaga kaasa nii positiivseid kui ka negatiivseid mõjusid. Üheks oluliseks positiivseks muudatuseks on elatisabi tõus 100 eurost 200 euroni kuus, mis aitab vähendada üksikvanemate ja nende laste vaesusriski, parandades nende majanduslikku olukorda elatisabi maksete abil. Samas toob seadusemuudatus kaasa ka negatiivse aspekti, nimelt