Tag Archives: Kool

Kohustusliku kooliea pikendamine kuni 18. eluaastani võib kohalike omavalitsuste hinnangul suurendada noortega töötavate spetsialistide puudust. Haridusminister Kristina Kallas (E200) aga probleemi ei näe. Omavalitsused tõdevad, et riigi otsus suurendab nende töömahtu ja vastutust. Rohkem tööd ja vastutust omavalitsustelePärnu abilinnapea Ene Täht selgitas, et uue korra jõustudes peavad omavalitsused senisest aktiivsemalt

Regionaalminister Piret Hartman tänas ja tunnustas parimaid kutse- ja kõrgkoolide lõpetajaid maamajanduse, merenduse ja regionaalarenguga seotud erialadel. Minister tänas kõiki lõpetajaid ja nende juhendajaid ning soovis indu kõrgete sihtide seadmisel ja saavutamisel. „Olen teile eriliselt tänulik, et olete valinud ja edukalt lõpetanud õppe niivõrd olulistes valdkondades. On väga oluline, et

Põhikooli matemaatika riigieksamil ebaõnnestus ligi veerand eksaminandidest, mis on 1,5 protsendipunkti võrra madalam tulemus kui eelmisel aastal. Läbikukkunud õpilased võivad sooritada kooli matemaatikaeksami, kuid ka seal ei lähe kõigil edukalt. Kokku ei saavutanud nõutud 50-protsendilist lävendit 24,5 protsenti põhikoolilõpetajatest. Mõnes koolis oli läbikukkujate osakaal eriti kõrge: näiteks Läänemaal asuvas Risti

24. maini on ERRi Novaatori keskkonnas avatud rahvahääletus, mille tulemusel selgitatakse välja aasta kool 2024. Tiitlile kandideerib kümme finaali jõudnud kooli kuuest maakonnast. Haridus- ja Noorteameti aasta kooli projektijuhi Merili Kärneri sõnul oli huvi aasta kooli tiitli vastu mitmekesine ja koole kandideeris üle Eesti Jõhvist Kihnuni välja. „Konkursile esitasid oma videod nii

Valitsus keeldus Narva viiele koolile ja kolmele lasteaiale erandite lubamisest eestikeelsele õppele üleminekul, kuna kaalukaid põhjusi selleks ei ole. Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas ütles, et ei pea põhjendatuks klassi- või rühmapõhiste erandite tegemist ainuüksi seetõttu, et seal õpib hariduslike erivajadustega lapsi. „Kehtiv kord juba annab võimaluse korraldada hariduslike erivajadustega õpilaste õpet

Haridus- ja teadusminister saatis 2024/2025. õppeaasta põhikooli ja gümnaasiumi eksamite ning tasemetööde ajakava partneritele kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks. Varasemate õppeaastatega võrreldes toimuvad põhikooli lõpueksamid varem, kuid arvestusega, et eksamite ajad ei kattu põhikoolis ja gümnaasiumis. Minister Kristina Kallase sõnul polnud protsess õppija vaatest loogilises järjekorras – sisseastumiseksamid toimusid varem kui põhikooli lõpueksamid.

Riigikogu võttis tänasel istungil vastu seaduse, mis võimaldab koolist ja lasteaiast välja arvata Ukraina sõjapõgenikest lapsed, kes on ilma kooli või lasteaeda teavitamata Eestist lahkunud. Praegu saab riigist lahkunud lapse, kes õppe- ja kasvatustegevuses enam ei osale, lasteaiast või koolist välja arvata üksnes lapsevanema taotluse alusel. Seadusega luuakse täiendav alus,

Haridusminister Kristina Kallas tunnistab, et hiljutised tehnoloogilised viperused sisseastumiskatsetel ja katseeksamitel koolides on selge märk sellest, et Eesti ei ole valmis e-eksamiteks. Kallas teatab, et ministeerium vahetab välja eksamite infosüsteemi meeskonna. Laupäevastel katsetel jäi ligi 4000 ehk 27% põhikooli lõpetajatest hätta, mis paneb küsima, kellel peaks selle eest häbi olema?

aprillil möödus tähtaeg, mil kohalikud omavalitsused pidid haridus- ja teadusministeeriumile (HTM) esitama otsused kohalike koolide tegevuse ümberkorraldamise kohta. Iseseisvad asutused, kokku 24 kooli eri paikades üle Eesti, peavad oma tegevuse lõpetama. Esmaspäeva õhtuks oli haridus- ja teadusministeeriumi dokumendiregistrisse laekunud ligikaudu 60 teadet haridusasutuste tegevuse ümberkorraldamise kohta eri piirkondades üle Eesti.

Eesti kõrgkoolide vilistlased on rahul eeskätt kõrgkooli, omandatud hariduse ja valitud erialaga, selgus üleeuroopalisest vilistlaste uuringust Eurograduate. Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrghariduse valdkonna nõuniku Sigrid Vaheri sõnul näitavad tulemused, et meie kõrgkoolide vilistlased saavad tööturul hästi hakkama. „Esmakordselt oli meil võimalus võrrelda Eesti vilistlaste rahulolu teiste Euroopa riikidega,“ ütles Vaher. „Võrdlus näitab, et