Kui valitsus võttis teisipäevasel kabinetiistungil vastu põhimõttelise kokkuleppe, mis hõlbustaks tööandjatel vaktsiini- ja testivastaste vallandamist, siis tervise- ja tööminister Tanel Kiik rõhutas täna riigikogu sotsiaalkomisjonis, et riigi eesmärk pole kelleltki ametit võtta, vahendas BNS. “Me ei taha kedagi vallandada, vaid keskendume tööohutusele,” kinnitas Kiik.
Tema sõnul on tööandjal õigus rakendada erinevaid meetmeid tööohutuse tagamiseks, sealhulgas kaitsepookimist ja erinevate kaitsevahendite kasutamist. “Küsimus on riskide maandamises, et asutused oleksid lahti ka keskkond oleks ohutu nii klientidele kui ka töötajatele,” selgitas Kiik, lisades, et kõik vastu võetud meetmed aitavad kaasa ühiskonna jätkuva toimise tagamisele.
ERR kirjutas teisipäeval, et valitsus võttis kabinetiistungil vastu põhimõttelise kokkuleppe, mis hõlbustaks tööandjatel vaktsiini- ja testivastaste vallandamist. Muudatuse kohaselt tekiks tööandjatel võimalus riskianalüüsi käigus näidatud kõrgema nakkusriskiga ametikohtadel töötavatelt inimestelt nõuda vaktsineerimise või koroona läbipõdemise tõendit või alternatiivina värsket koroonatesti.
“Käsitleme, et koroonaviiruse laialdase leviku korral peetakse kõrgema nakkusriskiga töökohtadeks neid olukordi, kus töötaja puutub kokku enam kui 50 inimesega ja nendes olukordades on mõistlik eelkõige siis vaktsineerimine testimine või siis vastava tõendi esitamine läbipõdemise, vaktsineerimise või negatiivse testi kohta,” rääkis Kiik.
Kõrgendatud nõuete puhul ei ole tingimata ka piiriks 50 inimest, kui on kõrgendatud ohutusnõuded, rääkis Kiik: “Kui me räägime näiteks sotsiaalhoolekandevaldkonnast, siis võivad olla põhjendatud rangemad meetmed.”
“Kui seal puutud kokku näiteks päeva jooksul küll vähem kui 50 inimesega, aga tegemist on nõrgema immuunsüsteemiga inimestega, eakate patsientidega, siis tegelikult risk on ju suurem. Ja sellest tulenevalt võib, nii nagu näiteks on Tallinna kiirabi teinud, taotleda kõigilt töötajatelt vaktsineerimist. Just nimelt seetõttu, et kohapealseid riske nii töökohaga, toimepidevuse vaates kui ka konkreetsete patsientide jaoks minimeerida,” märkis Kiik teisipäeval.
Kui inimene ei soovi esitada tõendeid või lasta ennast testida, on tööandjal võimalik seniselt hõlpsamalt tööleping lõpetada. Testi tegemise eest peaks jätkuvalt maksma tööandja, kui töötamiseks vajaliku ohutustegevuse eest. Alternatiivina on tööandjal võimalik tööd ümber korraldada või nõuda näiteks töötajalt maski kandmist.
Määruse tekst peaks avalikustatama neljapäeval, kui valitsus ametlikult bioloogiliste ohutegurite määruse muutmise kinnitab.
