Friday , 22 November 2024
Erakorralised uudised
52994495197 f5b3c64bce c

Taani meedia: peaminister Kallasel on väärtuste konflikt

Peaminister Kaja Kallas on olnud Venemaaga igasuguse koostöö katkestamise eestkõneleja, kuid nüüd süüdistatakse teda silmakirjalikkuses ja kutsutakse üles tagasi astuma.

Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse 2022. aastal pole Eesti peaminister Kaja Kallas end tagasi hoidnud.
Ta on võtnud Venemaa suhtes karmi positsiooni ja on üks Euroopa liidreid, kes on oma retoorikas kõige kaugemale jõudnud, vahendab tv2.dk.

Kallas on olnud Venemaa-vastaste rangete sanktsioonide eestkõneleja ning ta on korduvalt kutsunud Euroopa ettevõtteid üles katkestama kõik ärisuhted Venemaaga.

Seetõttu oli seda problemaatilisem, kui Eesti meedia eelmisel nädalal paljastas, et Kaja Kallase enda abikaasal on osalus siiani Venemaal tegutsevas ettevõttes. Ja kes on sellega head raha teeninud.

Paljastusega on kaasnenud tohutu kriitika ja teda kutsutakse tagasi astuma. Kallas ise eitab, et on midagi valesti teinud. Samal ajal tundub, et surve talle ainult kasvab.

Skandaal puhkes eelmisel kolmapäeval, kui Eesti avalik-õiguslik meedia ERR sai teada, et transpordifirma Stark Logistics – mille kaasomanik on peaministri abikaasa Arvo Hallik – jätkas pärast Ukraina sissetungi Venemaal äritegevust.

Hallik selgitas, et tema firma aitas lihtsalt teisel Eesti ettevõttel, pakenditootjal ASil Metaprint Venemaal tegevust lõpetada. Kuid pärast seda on selgunud, et Metaprint on pärast invasiooni algust müünud ​​kaupa 30 miljoni euro väärtuses ning Stark Logistics, Metaprint ja Venemaa äripartner olid tegelikult üks ja sama äri. Kaubale, mida Stark Logistics vedas, sanktsioone ei kohaldata ja seetõttu pole ettevõtted midagi ebaseaduslikku teinud.

Loe lisaks:EKRE korraldab neljapäeval Stenbocki maja ees hoiatuspiketi, kus nõuab Kaja Kallase tagasiastumist

Kaja Kallas selgitas, et ta ei ole oma mehe äriga seotud ja tal puudub igasugune ülevaade mehe tegevusest.
Kuid ERR teadis öelda, et Kallas oli laenanud üle 350 000 euro oma abikaasa valdusfirmale, mille kaudu ta omab Stark Logisticsi aktsiaid.

Arvo Hallik teatas reedel, et otsustas oma osaluse Stark Logisticsis maha müüa ja ettevõttest täielikult välja astuda. Samas vabandas ta, et isegi kui tema tehingud sanktsioone ei rikkunud, võib seda siiski pidada moraalselt vääraks.

Kinnitan kõigile, et mu naine polnud minu äritegevusest teadlik. Oleme seda kõike sel nädalal meedialugude valguses arutanud ja tema hinnang on olnud selge – ühtegi asjaolu, mis neid kaubavedusid õigustaks, ei ole, ütles Hallik.

45-aastane Kaja Kallas on endine Euroopa Parlamendi liige ja on Eesti peaminister alates 2021. aasta jaanuarist. Ta valiti tagasi märtsis, kui tema paremtsentristlik Reformierakond kogus üle 31 protsendi häältest.

Selle aasta alguses mainiti teda koos Taani peaministri Mette Frederikseniga ühe kandidaadina NATO peasekretäri ametikohale.

Kallas on oma väga otsekohese suhtumisega Venemaasse endale rahvusvaheliselt nime teinud ja rahvusvaheline meedia on teda kirjeldanud kui „Euroopa uut raudset leedit”. Kodumaal on tal olnud nulltolerants, kui ta keelas detsembris riigi raudteedel vedada Venemaale või Venemaa ettevõtetele niklitarneid.

Tänavu aprillis rääkis Kaja Kallas pressikonverentsil Vene artistide sissesõidukeelu teemal. „Sõjas on kõik väga must-valge ja selgelt tuleb valida pool,” selgitas peaminister.

Järgmisel kuul ütles Kallas intervjuus Financial Timesile, et on tungivalt kutsunud Eesti ettevõtteid üles leidma „moraalset kompassi” ja lükkama tagasi igasuguse kaubanduse, mis võiks kaasa aidata Venemaa katsetele Lääne sanktsioonidest mööda hiilida.

Eesti peaminister süüdistas ettevõtteid silmakirjalikkuses.  Olete väga häälekas Ukraina ja Venemaa ning julgeoleku teemal, aga salamisi nõustute (Moskvaga, toim.), ütles Kallas.

Just tema rahalise seotuse tõttu Venemaaga on mehe ärisidemete juhtum sedavõrd süüdistav. Norstati korraldatud arvamusküsitluses vastas 57 protsenti küsitletutest, et Kaja Kallas peaks tagasi astuma. Sarnases Turu-uuringute küsitluses märkis 48 protsenti vastanutest, et ta „peab kindlasti tagasi astuma” ja 21 protsenti arvas, et „tõenäoliselt peaks tagasi astuma”.

Ka kolm Eesti suuremat päevalehte on oma toimetuse veergudel kutsunud peaministrit tagasi astuma. Postimees kirjutas pealkirja all „Kallase aeg on möödas”, et ta „kahjuks ei ole kasutanud võimalusi ajakirjandusele selgitusi anda. Vastupidi, pressikonverentsil on kuulda olnud vastuolusid täis lugu”.

Eesti Päevaleht leiab, et Kallas peaks esitama tagasiastumisavalduse ja seejärel tegema parlamendis usaldushääletuse, lehe poliitikatoimetaja aga nimetas analüüsis Kallase kaitset „valeks, eksitavaks või probleemseks avaldusks”.

Õhtuleht kirjutab, et peaminister „sipleb nagu kala võrgus” ja „mässib end sisse üha enam”.

Neljas päevaleht Äripäev on soovitanud Kaja Kallasel vabandust paluda.

Aga Kaja Kallas ei kao kuhugi, öeldakse. „Mul ei ole plaanis tagasi astuda,” ütles ta reedel ERR-ile antud intervjuus.

Ta jäi selle juurde esmaspäeva pärastlõunal Postimehele antud intervjuus, kuid lisab, et tervitab usaldushääletust. Mul on väga kahju, et selline olukord tekkis ja vabandan kõigi ees, ütles ta.

Mitme Eesti erakonna poliitikud on esitanud peaministri suhtes karmi kriitikat, süüdistades teda silmakirjalikkuses.

See lugu võib suure tõenäosusega kujuneda Kaja Kallase poliitikukarjääri suurimaks skandaaliks ja saada Kallasele peaministrina saatuslikuks, leiab Raimond Kaljulaid sotsiaaldemokraatlikust valitsusparteist.

Enn Eesmaa sotsiaalliberaalsest keskerakonnast ja riigikaitsekomisjoni liige ütleb Postimehele, et Kaja Kallase sõnade ja tegude vahel on tekkinud lahknevus. Ebakõla, mis vähendab peaministri usaldusväärsust nii sise- kui ka välispoliitikas, nentis ta.

Riigikogu riigieelarve kontrolli ja korruptsioonivastase võitluse erikomisjon on juhtumi põhjal palunud Kaja Kallasel selle nädala esmaspäeval ja teisipäeval erakorralisele istungile, kuid peaminister on keeldunud.

Ta selgitas vastuses ERR-ile, et ärisuhted Venemaaga ei ole asjaomaste komisjonide jaoks olulised.
Tagasilükkamist kritiseerib Eesti president Alar Karis, kes ütles esmaspäevases avalduses, et valitsuse ülesanne on vastata küsimustele, kui need tekivad.

Eriti kui tegemist on raskete ja ebameeldivate teemadega nagu on kohane ja vajalik normaalses parlamentaarses riigis – see on vajalik demokraatia toimimiseks.

President leiab, et see loob vale pretsedendi, kui poliitikud ei näita üles vajalikku austust rahvavõimu vastu.
Peaminister on avalikkusele öelnud, et tal ei ole kavatsust tagasi astuda. Valitsusjuhi järgmine samm näitab, kui tõsiseks ta probleemi kujunemist peab ja mis on tema arvates Eesti riigi jaoks õige lahendus, ütleb Karis.

Vaata ka:

Isik

Politsei hoiatab võltsitud kontserdipiletite müüja eest

Politsei hoiatab noormehe eest, kes pakub erinevates sotsiaalmeedia keskkondades müügiks võltsituid kontserdipileteid. Mees pakub sotsiaalmeedia

euro

Viljandimaa mees kaotas netikelmidele väga suure summa raha

Lõuna prefektuuri ööpäevainfo Viljandimaa Arvutikelmus Politseisse pöördus mees, kellele helistas väidetav Elisa töötaja ja pakkus