Neljapäeva hommikul lahkus meie hulgast haiguse tagajärjel 70-aastasena näitleja Maria Klenskaja.
Maria Klenskaja sündis 29. jaanuaril 1951. aastal. 1968. aastal lõpetas ta Tallinna 19. keskkooli ja 1974. aastal Tallinna riikliku konservatooriumi lavakunstikateedri kuuenda lennu. Aastatel 1968–1970 töötas ta Eesti Riiklikus Noorsooteatris rekvisiitori ja grimeerijana. Näitlejana asus tööle Eesti Draamateatris 1974. aastal, esimese rolli tegi seal 1972. aastal. 1988–1989 töötas ta Vanalinnastuudios ja alates 1989. aastast oli ta taas Eesti Draamateatri näitleja.
Ta on mänginud ka filmides (“Indrek”, 1976; “Surma hinda küsi surnutelt”, 1978; “Keskea rõõmud”, 1987; “Varastatud kohtumine”, 1989; “Lammas all paremas nurgas”, 1992; “Vägev võlur”, 2006), telelavastustes (“Pihtimuste öö”, 1985; “Elavad surnud”, 1989), telesarjades (“Salmonid”, 1993–95) ja kuuldemängudes (“Ma armastasin sakslast”, 1979; “Reekviem nunnale”, 1979; “Deemon”, 1985; “Ketas”, 1999).
Samuti on ta dubleerinud ja andnud hääle tegelastele animafilmides (“Naksitrallid” I–II, 1984, 1987; “Karlsson katuselt”, 2002).
1986. aastal pälvis ta Eesti NSV teenelise kunstniku aunimetuse, aastatel 1987 ja 1997 naisnäitleja aastapreemia, aastal 1996 kultuurkapitali aastapreemia koos Jaan Kruusvalli ja Mikk Mikiveriga ning 2002. aastal autasustas president teda Valgetähe IV klassi teenetemärgiga.
Perekonna teatel saadetakse Klenskaja viimsele teele pereringis.
“Ma praegu ei suuda veel midagi öelda,” sõnab vend Dimitri. Tema hääl muutub nutuseks. “See oli ammu teada, et Maria oli haige ja sai keemiaravi. Tema lahkumine on mulle raske ja valus.
