Enesetapule ja selle sooritamisele viitavad mõtted võivad tunduda kõrvalseisjale arusaamatud ja keerulised, kuid iga sellise juhtumi puhul on oluline reageerida. Oluline on meeles pidada seda, et kõik elus ette juhtuvad keerulised ja rasked olukorrad on lahendatavad ning enesetapp on pöördumatu lahendusega. Loe allpool milliseid müüte enesetapu kohta arvatakse ja mis on tegelikkus. Enesetappu nimetatakse teisiti suitsiidiks.
Müüt: Inimene, kes räägib enesetapust, seda tegelikult ei tee.
Tegelikkus: Umbes 80% inimestest, kes võtavad endalt elu, on oma kavatsusest eelnevalt teada andnud mõnele lähedasele, sõbrale, nõustajale või arstile enesetapule eelnenud nädalate ja kuude jooksul. Enesetapust rääkimine või sellega seonduvad mõtted võivad olla inimese appihüüe.
Müüt: Depressiooni ja enesehävituslikku käitumist esineb noorte seas väga harva.
Tegelikkus: Mõlemad on teismeeas tavapärased. Depressiooni väljendusviisides esineb noorukitel võrreldes täiskasvanutega mõningaid erinevusi.
Müüt: Inimesed, kes ähvardavad suitsiidiga, püüavad sellise käitumisega vaid tähelepanu võita.
Tegelikkus: Kõiki suitsiidikatseid ja ähvardusi tuleb võtta tõsiselt. On lubamatu ignoreerida suitsiidikatset, võttes seda kui tähelepanuvajaduse väljendust.
Müüt: Suitsiidikatse või suitsiid juhtub ilma hoiatuseta.
Tegelikkus: Tavaliselt suudavad mahajäänud pärast lähedase suitsiidi meenutada mitmeid olukordi, kus suitsidaalne inimene püüdis oma kavatsusest märku anda. Oluline on teavitada suitsidaalse inimese lähedasi enesetapuga seotud ohumärkidest.
Müüt: Kui inimene on kindlalt otsustanud surra, siis ei ole võimalik teda takistada.
Tegelikkus: Sageli ei tea suitsiidikatse sooritajad, kas nad tahavad elada või surra. Sellist nähtust nimetatakse suitsidaalseks ambivalentsuseks – osa inimesest tahab elada, kuid samas tundub suitsiid ainukese viisina talumatust olukorrast pääsemiseks. Ambivalentsus tähendab siin võrdselt tugevaid tundeid ehk inimene tunneb võrdselt tugevat vajadust surra ja ka elada. Sellises olukorras võib juhtuda, et suitsidaaine inimene jätab nö teiste otsustada, kas surra või mitte. Inimene sooritab suitsiidikatse, jättes seega ennast teistele leida.
Pea meeles, et enesetapp on pöördumatu lahendus ja kõik enesetapule kalduvad mõttetesse ning tegudesse tuleb reageerida! Sellisesse olukorda sattudes küsi spetsialistilt nõu või aita oma sõpra.
Kui tegemist on pakilise murega, siis helista:
___
Eluliin: 6558 088 (eesti keel), 655 5688 (vene keel) (igapäevaselt kl 19-07)
Psühholoogilise kriisiabi telefon: 6314300 (E-N 15-19, R 15-18)
Usaldustelefon: 126 (eesti keel), 127 (vene keel) (igapäevaselt kl 19-23)
Lasteabi: 116111 (24h)
Lapsemure: 646 0770 (tööpäeviti kl 10-18)
Ohvriabi 116006 (24h)
___
Psühhiaatriakliiniku valvetuba Tallinnas: 6172 650 (24h)
Psühhiaatriakliiniku valvetuba Tartus: 731 8764 (24h)
Psühhiaatriaosakonna valvetuba Pärnus: 516 0379 (24h)
Psühhiaatriakliiniku valvetuba Viljandis: 435 4255 (24h)
Erakorralise meditsiini osakond Narvas: 357 1795 (24h)
Erakorralise meditsiini osakond Ahtmes: 331 1074 (24h)
___
Kiirabi: 112 (24h)
