Enesetunde parandamise ja enda ergutamise lootuses suhkru söömisel on soovitule vastupidine mõju, selgub kõik teemakohased uuringud ette võtnud Saksa ja Briti teadlaste metaanalüüsist.
Rahva seas ringleb endiselt mitmeid tänaseks teadusuuringutega kummutatud müüte, nentis töö esimene autor Konstantinos Mantantzis, Berliinis asuva Humboldti Ülikooli järeldoktor. Näiteks ei muuda suhkrurikaste toodete tarbimine lapsi selle järel tegelikult hüperaktiivseks. Teiste ideede paikapidavuse kontrollimisel on olnud raskusi aga isegi teadlastel. Muu hulgas pole endiselt selgeks vaieldud, kas ja kuidas mõjutab suhkru söömine vaimset heaolu.
Töid lähemalt uurides pole aga pilt sedavõrd must-valge. “Teadlased kasutavad erinevaid meetodeid, mis võivad sobida ühte tüüpi uurimisküsimustele vastamiseks, kuid ei kata seejuures teisi vaatenurki,” põhjendas Mantantzis.
äpsemalt ei muutnud suhkur inimesi vihasemaks ega leebemaks, ei vähendanud ega suurendanud nende segadustunnet. Sarnaselt ei muutunud märgatavalt uurimisaluste depressiooni tase, elujõulisus ega pingetunne. Teisalt olid suhkru tarbimisele järgnenud 30 minutil inimesed oluliselt väsinumad. Mida aeg edasi, seda väiksem oli nähtud mõju. Ainsana oli suhkru söömisel kasulik mõju neile inimestele, kes pidid panema end hiljem proovile füüsiliselt.
Sellest jäi aga suhkru kasuliku mõju näitamiseks vajaka. See võib viia Mantantzisi hinnangul isevõimenduva tsüklini. Väsinud inimesed loodavad end suhkrustatud joogiga virgutada, kuid soovitule vastupidine tulemus motiveerib neid jooma limonaadi veelgi rohkem.
Metaanalüüs heidab täiendava kahtlusevarju ka neile varasematele uuringutele, mille kohaselt paneb suhkur serotoniini vahendusel tööle aju mõnukeskustes asuvad ajurakud. Samas tõdes järeldoktor kolleegidega, et suhkrul võib olla siiski mõneti tugevam mõju inimestele, kes on stressitundlikumad või kel esineb tujuhäireid.
