Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport märtsis võrreldes 2021. aasta sama kuuga 35% ning import 31%. Võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga suurenes eksport 30% ja import 34%. Kaubavahetuse kasvu mõjutas enim nii märtsis kui ka I kvartalis tervikuna mineraalsete kütuste ja elektrienergia ekspordi ja impordi suurenemine.
Eestist eksporditi kaupu jooksevhindades ligi 2 miljardi ja imporditi ligi 2,2 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 191 miljonit eurot, mis suurenes 2021. aasta märtsiga võrreldes ligi 3 miljoni euro võrra.
Statistikaameti juhtivanalüütik Evelin Puura tõi välja, et aastaga on ekspordihinnad kasvanud 24% ja impordihinnad 27%, mis on oluliselt mõjutanud kogu kaubavahetuse käivet. „Oluliseks mõjutajaks nii märtsis kui ka kogu I kvartalis on mineraalsete kütuste ja elektrienergia, puidu ja puittoodete, põllumajandussaaduste ja toidukaupade ning metall ja metalltoodete eksport ja import“ lisas Puura.
Kaupadest eksporditi märtsis kõige rohkem mineraalseid kütuseid ja elektrienergiat, elektriseadmed ning puitu ja puittooteid. Võrreldes möödunud aasta märtsiga suurenes enim ehk 229 miljoni euro võrra mineraalsete kütuste, 58 miljoni euro võrra metalli ja metalltoodete (sh metallkonstruktsioonide) ning 48 miljoni euro võrra puidu ja puittoodete (sh okaspuidust liistude, liimpuidu) väljavedu.
Eesti suurim ekspordipartner oli Soome, järgnesid Läti ja Rootsi. Soome eksporditi enim mootorite osasid ja metallkonstruktsioone, Lätti elektrienergiat, Rootsi kokkupandavaid puitehitisi ja kommunikatsiooniseadmeid. Väljavedu kasvas kõige rohkem Lätti, Soome ja Kreekasse. Lätti eksporditi enam elektrienergiat, Soome metallkonstruktsioone ning Kreekasse mineraalkütuseid.
Reeksport Eestist kasvas 51%, kodumaiste kaupade väljavedu aga 29%. Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas 70% kogu kaupade ekspordist. Kõige rohkem suurenes Eesti päritolu töödeldud kütuste, vanametalli ning kokkupandavate puitehitiste eksport.
Kaupadest imporditi enim mineraalseid kütuseid ja elektrienergiat, elektriseadmeid, metalle ja metalltooteid ning keematööstuse toorainet ja tooteid. Kõige rohkem ehk 111 miljoni euro võrra kasvas mineraalsete kütuste (sh maagaasi ja mootorikütuse) ja elektrienergia, 91 miljoni euro võrra metalli ja metalltoodete ning 68 miljoni euro võrra keemiatööstuse tooraine ja toodete (sh kompleksväetiste, lämmastikväetiste) sissevedu.
Kaupu imporditi kõige rohkem Soomest, Leedust ja Saksamaalt. Enim kasvas sissevedu Soomest, Leedust ja Venemaalt. Soomest imporditi rohkem elektrienergiat, Leedust mootorikütuseid ning Venemaalt mineraalseid kütuseid.
