Statistikaameti juhtivanalüütiku Kristjan Erik Loiki sõnul näitavad erinevad uuringud, et distants elu- ja töökoha vahel on aastate jooksul suurenenud.
“Näiteks Eesti tööjõu-uuringu andmetel on see viimase kahekümne aastaga suurenenud 8 kilomeetri juurest 11,5 peale, samas kui keskmiselt tööle jõudmiseks kuluv aeg on jäänud samaks või kohati isegi vähenenud, olles veidi üle 20 minuti. Seega, kiiremini on võimalik jõuda kaugemale ning eks see kõnelebki suurenenud autostumisest, aga ka valglinnastumisest ning inimeste valmisolekust ihaldatud töö nimel kaugemale liikuda,” selgitas Loik ameti blogis.
Analüütik märkis, et 2021. aasta rahvaloendusel ei küsitud küll inimeste käest, kui kaua nad tööle liiguvad või kui pikk distants neil tööle on, kuid saadi teada inimeste elukoht ning hõivatute töökoha asukoht. See annab omakorda võimaluse uurida, kui paljud käivad naabermaakonda tööle ja mis kandi inimesed saavad töö tehtud oma koduvallas või linnas.
Tallinnas asub 43 protsenti töökohtadest
Loik tõi välja, et rahvaloenduse tulemuste järgi on Eestis 642 000 hõivatut, mis on napilt alla poole, 48,2 protsenti elanikkonnast. “Soo järgi võetuna on mehed osakaalult küll paari protsendipunkti võrra rohkem tööga hõivatud kui naised, ent absoluutarvudes on töötavaid mehi veidi vähem. Töökohtade ja hõivatute jaotumine riigis erineb mõningal määral sellest, kuidas rahvastik üldiselt Eestis jaguneb,” selgitas ta.
Rahvastiku paiknemisega võrreldes on tema sõnul inimeste töökohad veelgi enam koondunud Harjumaale või suurematesse linnadesse. Näiteks Tallinnas, kus elab 33 protsenti eestimaalastest, asub 43 protsenti töökohtadest. Harjumaal elab 46 protsenti elanikest ning asub 55 protsenti töökohtadest, Tartumaal on vastavad näitajad 11,8 protsenti ja 12,6 protsenti,” osutas Loik.
Kui seada omavalitsused ritta töökohtade arvu järgi, siis Narva – rahvaarvult Eesti suuruselt kolmas linn ja omavalitsus – on Tallinna, Tartu, Pärnu ja Rae valla järel suuruselt aga hoopis viies. Samas asuvad paljude narvakate töökohad naaberomavalitsuses, sest kaevandused linna ei sobi.
Enamikus Eesti omavalitsustes on töökohti vähem kui hõivatuid ning töökohtade koondumisaladena paistavad silma suuremad linnad ja mõned üksikud vallad. “Enim töökohti hõivatu kohta on Narva-Jõesuus – linnas, mille territoorium katab maa-ala Narva linna ja Sillamäe vahel ning kuhu jääb hulgaliselt tööstust. Teisel kohal on Rae vald, kus lisaks aktiivsele elamuehitusele on olnud veelgi aktiivsem tööstusparkide ehitus, mis on toonud valda hulgaliselt töökohti,” tõdes analüütik.
Kokku on Eestis 14 omavalitsust, kus on töökohti rohkem kui töötajaid, nende seas ka kõik suuremad linnad peale Narva ja Kohtla-Järve. Nendes 14 omavalitsuses asub kaks kolmandikku Eesti töökohtadest, kuid neis elab 55 protsenti Eestimaa hõivatutest. Kui Tallinna külje all olevasse Rae valda on liikunud palju inimesi nii elama kui töötama, siis naabervalda Kiili minnakse vaid elama. Nimelt on Kiili vallas kõige vähem töökohti ühe hõivatud tööealise kohta – 0,48. Alumise kümne omavalitsuse seast leiab üsna mitu sellist, mida võib iseloomustada kui eeslinna, näiteks Nõo, Kastre või Luunja.
Valgekraed sõidavad hommikul eeslinnadest kesklinna tööle
86 protsenti Eesti elanike töökoht asub samas maakonnas nende elukohaga ning 61 protsendil inimestel ka samas kohalikus omavalitsuses. Kõige vähem käivad teistes omavalitsustes tööl tallinlased, kellest vaid 16 protsenti sõidavad tööle minekuks linnast välja. Tallinlastele järgnevad 22 protsendiga saarlased, kuid kuivõrd nende omavalitsus on üks suur saar, on ka tulemused sellest mõjutatud.
Koduomavalitsusest lahkuvad ka vähesed pärnakad, tartlased ja narvakad, 26, 27 ja 31 protsenti. Vaid 31 kohaliku omavalitsuse töötajatest enam kui pooled töötavad samas omavalitsuses. Ootuspäraselt käib teise omavalitsusse tööle kõige rohkem niinimetatud kuldse ringi valdade hõivatutest: 86 protsenti Luunja valla, 82 protsenti Kiili valla ja 79 protsenti Harku valla hõivatutest töötab teises omavalitsuses. Ka Rae vallast, kus on küll kõige rohkem töökohti ühe inimese kohta, käib 73 protsenti hõivatutest tööl mõnes teises omavalitsuses.
“See iseloomustab väga hästi ka meediaski tähelepanu saanud elukorraldust, kus valgekraed sõidavad hommikul eeslinnadest kesklinna tööle ja vastassuunas tulevad Tallinna magalarajoonidest sinikraed tööle tehastesse ja tööstusparkidesse,” märkis analüütik.
Tallinnas on statistikaameti andmetel 50 000 töökohta rohkem kui on tööga hõivatud elanikke. Lisaks tallinlastele endile käib pealinnas tööl ka 7200 inimest Viimsist, 6900 inimest Rae, 6700 Saue ja 5400 Harku vallast ning ka näiteks 4800 inimest Tartust. “Ilmselt ei pendelda kõik 4800 tartlast igapäevaselt Tallinna vahet, kuid lähivaldade elanike puhul on see tõenäoline,” lisas Loik.
Kokku on Eestis 16 omavalitsust, mille elanikest suurem osa töötab Tallinnas. See tähendab, et lisaks Tallinnale on veel 15 omavalitsust, mille elanikkonnast leiab rohkem neid, kes käivad tööle pealinna kui neid, kes töötavad koduomavalitsuses. 24 omavalitsuse elanike jaoks on aga Tallinn peamine töötamise koht pärast koduomavalitsust.
Tallinnast käib mõnda teise omavalitsusse tööle ligi 37 000 inimest, kellest lõviosa töötab mõnes naaberomavalitsuses ja tervelt 25 protsenti käib tööle Rae valda, rohkem, kui neid inimesi, kes käivad Rae vallast pealinna tööle. Ühtekokku töötab Tallinnas 88 000 inimest, kes seal ei ela. 37 000 tallinlast töötab aga linnast väljas. Tallinnaga on seotud ka kõige suuremad töörändevood.
Tartus käib analüütiku selgitusel tööl 25 000 mittetartlast: Tartu on peamine töösihtkoht Kambja, Kastre, Luunja, Nõo ja Tartu valdade elanikele ning lisaks veel kaheksa valla elanike jaoks tähtsaim töösihtkoht peale koduvalda. 13 000 tartlast töötab aga väljaspool Tartut, neist ligi 5000 Tallinnas. Pärnu on peamine sihtkoht Häädemeeste ja Tori valdade elanikele ning veel kolme valla elanikele teisel kohal. Kui kodulinn välja arvata, on ka Rakvere, Viljandi ja Võru kolme valla elanike jaoks peamine töörände sihtkoht. Siiski on kõigis nendes valdades on koduvallas töötamine siiski levinum.
Kõige rohkem ehk kuni 80 protsendi ulatuses töötavad oma koduomavalitsuses kinnisvara, hariduse või muude teenindavate tegevusalade esindajad, näiteks juuksurid, iluteenindajad ja lemmikloomade hooldajad. “Teisisõnu töötavad kõige tõenäolisemalt oma kodukohas kinnisvaramaaklerid ja õpetajad. Väljaspool koduvalda töötavad kõige sagedamini mäetööstuses tegutsevad inimesed, kellest kuni 62 protsenti ei tööta oma kodukoha omavalitsuses,” nentis Loik, lisades, et valdkonna ühe alamtegevuse, toornafta ja maagaasi tootmise töölistest lausa 92 protsenti käib tööle mõnest teisest omavalitsusest.
Ka elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise alal tegelevad inimesed töötavad 55 protsendil juhtudest kodukohast erinevas omavalitsuses. “Tasub siiski mainida, et mäetööstuse kõrge töörändajate osakaalu taga peitub tõsiasi, et Ida-Virumaa tihedalt asustatud linnad ning linnade läheduses olevad kaevandused ja tööstusettevõtted asuvad sagedasti erinevates omavalitsustes,” osutas analüütik.
Keskmine tööga hõivatud inimene Eestis on 44,6 aastat vana. Teises omavalitsuses tööl käijad on mõnevõrra nooremad, keskmiselt 42,3-aastased, ning elukohaga samas omavalitsuses töötavad inimesed mõnevõrra vanemad, 46-aastased. Kui vaadata vanuse ja soo järgi, käivad mõnes teises omavalitsuses tööl kõige sagedamini noorema vanusegrupi, 15–24-aastaste esindajad ning kõige vähem 65-aastased ja vanemad elanikud. Meestest käib teises omavalitsuses tööl 44 protsenti, naistest 34 protsenti.
