„Esmatasandi arstiabi kättesaadavus kõigis Eesti piirkondades ja igale inimesele on riiklik prioriteet. Panustades esmatasandisse saame tuua terviseteenused inimestele lähemale, sekkuda varem, et ennetada haiguste süvenemist, pakkuda õigeaegset ravi krooniliselt haigetele, hoolitseda inimese eest kogu elu vältel,“ ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik.
Valitsus kiitis tänasel istungil heaks ja saatis Riigikogule arutamiseks esmatasandi tervishoiu tugevdamise eelnõu. Lähtetoetuse tingimusi muudetakse paindlikumaks ja noortele perearstidele antakse võimalus alustada väiksema nimistuga. Olulise muudatusena antakse õdedele õigus avada töövõimetuslehti. Muudatuste eesmärk on parandada perearstiabi kättesaadavust ja nimistute teenindamise järjepidevust.
Noorte perearstide karjääri algus peaks olema sujuvam
„Oluline on, et noorte perearstide sisenemine peremeditsiini oleks sujuvam, teisalt peame enam toetama ja hoidma ka juba töötavaid perearste. Kavandatud muudatustega tugevdame esmatasandi tervishoidu, et tagada ka edaspidi perearstiabi kättesaadavus kõigis Eesti piirkondades.“
Eelnõuga reguleeritakse täpsemalt peremeditsiini eriala arst-residentide võimalused oma nimistule kandideerimiseks. Samuti muudetakse paindlikumaks lähtetoetuse taotlemise tingimusi: pikendatakse taotluse esitamise perioodi, luuakse alus, et vajadusel maksta lähtetoetust senisest suuremas summas ning lähtetoetuse osaliseks kasutamiseks.
Eelnõu annab võimaluse arstiabi tagamiseks ka olukorras, kus avalikud konkursid perearsti leidmiseks on korduvalt luhtunud või nimistu jääb ootamatult arstita. Muudatus võimaldab sarnaselt ajutisele asendajale määrata nimistu teenindajaks tervisekeskuses tegutseva üldarstiabi osutaja. Kui nimistule siiski perearsti ega ajutist lahendust asendaja või tervisekeskuse näol ei leita, saab haigekassa anda perearstita jäänud nimistusse kuulunud inimeste teenindamise erandjuhtudel ajutiselt haiglavõrgu arengukava haiglale, et oleks tagatud üldarstiabi kvaliteedile vastav arstiabi kuni uue perearsti leidmiseni.
Samuti võimaldatakse ajutiselt kinnitada perearstile väiksema patsientide arvuga nimistu, kui tegemist on esmakordselt nimistuga tööd alustava perearstiga ja piirkonnas on ka teisi inimestele avatud nimistuid.
Õed saavad rohkem õigusi
Seaduse eelnõuga laiendatakse ka õdede õigusi. Kavandatavate muudatustega laiendatakse piiratud ulatuses ravimiretseptide väljastamise õigust lisaks pereõdedele ka eriõdedele. Ühtlasi antakse õdedele õigus avada töövõimetuslehti.
Lisaks täpsustatakse kavandatavate muudatustega perearsti nimistusse registreerimise aluseid ja nimistu teeninduspiirkonna määratlust. Edaspidi võivad end nimistusse registreerida ka elamisõiguse alusel või ajutise viibimisalusega Eestis viibivad välismaalased. Perearsti teeninduspiirkond määratletakse kohaliku omavalitsuse üksuse, linnaosa või osavallana, mille tulemusena kaovad maja- ja tänavapõhised teeninduspiirkonnad.
Perearsti tegevuskoha muutumisel nähakse ette kohustus teavitada nimistusse kuuluvaid inimesi vähemalt kuus kuud ette. Muudatuse eesmärk on võimaldada patsiendil vajadusel vahetada perearsti või teha ettevalmistusi elukorralduses, et harjuda perearsti uude tegevuskohta liikumisega.
Lisaks näeb eelnõu ette perearstiabi korraldamise üleandmise terviseametist haigekassasse alates 1. juulist 2022.
