Riigikogu sotsiaalkomisjonis jätkus täna lastetoetusi tõstvale eelnõule esitatud muudatusettepanekute arutelu ning komisjon tegi ettepaneku lõpetada täiskogus 8. juunil eelnõu teine lugemine.
Sotsiaalkomisjon alustas perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõule esitatud muudatusettepanekute läbivaatamist eelmisel neljapäeval, mil ükski Reformierakonna liikmete esitatud enam kui 1600-st ettepanekust ei leidnud toetust. Ka ei toetanud komisjon ühtki neljast muudatusest, mille tegi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Tänasel istungil otsustas komisjon viia eelnõusse ühe komisjonipoolse muudatusettepaneku.
Sotsiaalkomisjon tegi täna hääletusega ettepaneku lõpetada eelnõu teine lugemine täiskogu kolmapäevasel istungil. Eelnõu teisel lugemisel esineb ettekandega sotsiaalkomisjoni kuuluv Tõnis Mölder, kellele saab iga Riigikogu liige esitada kuni kaks küsimust. Seejärel avatakse läbirääkimised, kus saavad sõna võtta kõik Riigikogu liikmed, komisjonide ja fraktsioonide esindajad. Läbirääkimiste järel vaadatakse läbi muudatusettepanekud. Esitajate soovil saab muudatusettepanekud ühe kaupa hääletusele panna.
Perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (619 SE) algatati 54 Riigikogu liikme allkirjaga 12. mail. 30. mail läbis eelnõu täiskogus esimese lugemise. Tänase seisuga on kuus Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni saadikut oma allkirjad eelnõult tagasi võtnud.
Eelnõu seletuskirja järgi tõuseks lapsetoetus eelnõu seadusena kehtima hakkamisel esimese ja teise lapse eest 100 euroni praeguse 60 euro asemel ehk samale tasemele, nagu on lapsetoetus kolmandale ja enamatele lastele. Edaspidi oleks lapsetoetus võrdselt iga lapse eest 100 eurot kuus. Samuti on eelnõu järgi plaanis tõsta kolme- kuni kuuelapseliste perede lasterikka pere toetust 700 euroni kalendrikuus varasema 300 euro asemel ning seitsme- ja enamalapseliste perede lasterikka pere toetust 900 euroni varasema 400 euro asemel. Selleks, et lasterikka pere toetus oleks jätkuvalt proportsionaalne elatustaseme tõusuga ning toetuse suurust ei peaks igal aastal muutma, indekseeritaks toetus iga kalendriaasta 1. aprilliks indeksiga. Indeksi väärtus sõltuks 20 protsendi ulatuses tarbijahinnaindeksi aastasest kasvust ja 80 protsendi ulatuses sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust.
