Kavandatavad ravikindlustuse seaduse muudatused võimaldavad pikaajalisel haiguslehel olijatel kohandatud tingimustel töötamist jätkata, samuti saavad edaspidi 60-päevast hoolduslehte võtta raske haiguse diagnoosi saanud laste vanemad.
Sotsiaalkomisjoni esimehe Õnne Pillaku sõnul jääb koguni 40 protsenti pikaajalisele haiguslehele läinud inimestest töövõimetuks ja tööturult eemale. „Seda, et nii suur hulk inimesi ei naasegi tööle, ei saa endale lubada ei riik, tööandjad ega ka inimesed ise. Aeg on edasi läinud, paindlike töötingimuste loomine on aina lihtsam ning pikaajalise haiguslehe ajal töötamise keelamiseks pole enam põhjust,“ märkis Pillak.
„Samuti võimaldab seadusemuudatus 60 päeva pikkust hoolduslehte vanematele, kelle lapsed on saanud mõne raske haiguse diagnoosi. Asjaolule, et lisaks vähile on hulk teisigi raskeid haigusi, mille puhul vajavad lapsed vanema pikemaajalist hoolt, on tähelepanu juhtinud ka õiguskantsler Ülle Madise – selle eelnõuga leiab see probleem lahenduse,“ märkis esimees. Praegu on lapse haigestumisel vanemal õigus saada hooldushüvitist kuni 14 kalendripäeva, erandina saavad kuni 60-päevast hooldushüvitist vanemad, kelle lapsel on pahaloomuline kasvaja ja lapsel algab ravi haiglas.
Kehtiva ravikindlustuse seaduse kohaselt ei tohi haiguslehel olija haiguslehe töövabastuse perioodil töötada ega saada sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu. See suurendab pikaajalise haigusega inimeste töötuse ja vaesuse riski ning püsiva töövõimetuse riski, kuna pikka aega töölt eemal olles muutuvad inimese tööharjumused ja -oskused. Seadusemuudatusega võimaldatakse töötajal pärast 60-päevast haiguslehel olemist töötada haiguslehe alusel terviseseisundiga kohandatud tingimustes, näiteks osalise tööajaga või kergemaid ülesandeid täites. Samal ajal haiguslehe alusel töötamisega on võimalik saada töövõimet toetavaid tööturuteenuseid ja Tervisekassalt töötasu vähenemist kompenseerivat hüvitist (palgavahe hüvitis). Muudatus puudutab aastas keskmiselt 17 000 üle 60 päeva kestva ajutise töövõimetusega töötajat, kellest hinnanguliselt 5000 inimest kasutaks haiguslehe ajal töötamise võimalust ja ligikaudu 1800 vajaks selleks toetavaid teenuseid.
Istungil osales terviseminister Riina Sikkut.
Sotsiaalkomisjon saatis valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (töövõimetuse ennetamine) (377 SE) Riigikogu täiskogu ette esimesele lugemisele ettepanekuga see 6. märtsil lõpetada.
