Riigikogu sotsiaalkomisjon alustas täna perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõule laekunud muudatusettepanekute arutamist. Kokku esitasid Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonid tähtajaks 1657 muudatusettepanekut.
Sotsiaalkomisjoni esimees Siret Kotka selgitas, et komisjon otsustas anda igale muudatusettepaneku esitanud saadikule oma muudatusettepaneku tutvustamiseks kaks minutit. Ühtlasi otsustas komisjon hääletada Reformierakonna fraktsiooni esitatud ettepanekuid ühe paketina ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna muudatusettepanekuid teise paketina, kuid saata täiskogu ette nii, et seal saaks iga muudatusettepaneku panna hääletusele eraldi. Samuti otsustas sotsiaalkomisjon teha ettepaneku võtta eelnõu täiskogu päevakorda teiseks lugemiseks 8. juunil ning kolmandaks lugemiseks ja lõpphääletuseks 15. juunil.
Kuna osal saadikuist polnud võimalik kell 16 lõppenud korralisele istungile oma muudatusettepanekuid tutvustama tulla, kutsus komisjoni esimees kokku erakorralise istungi algusega täna kell 16.05. „Nii suure hulga muudatusettepanekute esitamine osutab selgelt soovile takistada lastetoetuste tõstmist. Komisjon andis kõigile võimaluse oma muudatusettepanekuid tutvustada. See on võimalus, mitte kohustus,“ lausus Kotka. Erakorraline istung kestab päevakorra ammendumiseni.
Komisjoni aseesimees Helmen Kütt sõnas, et kuna SDE fraktsioon esitas ainult kolm muudatusettepanekut, siis ei saa nende tegevust kuidagi obstruktsiooniks nimetada. „Kahju on sellest, et sisulist arutelu ei saa isegi nende muudatusettepanekute korral pidada, sest neid hakatakse komisjoni istungil hääletama paktina,“ ütles Kütt.
Istungil andis eelnõu kohta oma arvamuse ka SA Pere Sihtkapital esindaja.
Perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (619 SE) algatati 54 Riigikogu liikme allkirjaga 12. mail. 30. mail läbis eelnõu täiskogus esimese lugemise. 1. juunil võtsid neli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni saadikut oma allkirjad eelnõult tagasi. Eelnõule muudatusettepanekute esitamise tähtaeg oli 1. juunil kell 15.
Eelnõu seletuskirja järgi tõuseks lapsetoetus eelnõu seadusena kehtima hakkamisel esimese ja teise lapse eest 100 euroni praeguse 60 euro asemel ehk samale tasemele, nagu on lapsetoetus kolmandale ja enamatele lastele. Edaspidi oleks lapsetoetus võrdselt iga lapse eest 100 eurot kuus. Samuti on eelnõu järgi plaanis tõsta kolme- kuni kuuelapseliste perede lasterikka pere toetust 700 euroni kalendrikuus varasema 300 euro asemel ning seitsme- ja enamalapseliste perede lasterikka pere toetust 900 euroni varasema 400 euro asemel. Selleks, et lasterikka pere toetus oleks jätkuvalt proportsionaalne elatustaseme tõusuga ning toetuse suurust ei peaks igal aastal muutma, indekseeritaks toetus iga kalendriaasta 1. aprilliks indeksiga. Indeksi väärtus sõltuks 20 protsendi ulatuses tarbijahinnaindeksi aastasest kasvust ja 80 protsendi ulatuses sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust.
