Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ütles, et kuigi koroona vastu vaktsineerimine on vabatahtlik, ei peaks vaktsineerimisest keelduv inimene hooldekodus töötama. Ministri sõnul saab rahul olla alles siis, kui kõik hooldekodude töötajad on vaktsineeritud.
“Vaktsineerimine on kindlasti see, mille poole me pürgime ja ei saa enne olla rahul, kui kõik töötajad on vaktsineeritud. Samal ajal peame vaatama ka seda, et vaktsineerimine on ühtpidi vabatahtlik, aga teistpidi, kui väga haavatavate gruppidega töötada, siis professionaalsest lähtepunktist vaadates juba tuleb mõista seda, et äärmuslikud abimeetmed on vajalikud,” rääkis Riisalo “Ringvaates”.
Äärmuslike abimeetmete seas on tema sõnul see, et vaktsineerimata inimene ei tohiks otse klientidega töötada. Samas saavad hooldekodud töötajaid ka testida.
“Lisaks sellele, et on vaktsineerimine, on ju tegelikult ka muud abimeetmed ja me teame väga hästi, et bioloogiliste ohutegurite määruse järgi peab olema riskianalüüs igal hoolekandeasutusel. Seal peab olema täpselt kirjas, mismoodi on tööelu korraldatud nii, et kliendid oleksid turvalises keskkonnas. Ja see tähendab muu hulgas ka seda, et kui töötaja tuleb tööle ja ta on mingil põhjusel vaktsineerimata, siis on tarvis teha talle test ja ainult negatiivse testi olemasolul on võimalik klientidega vahetult tööd teha,” selgitas minister.
Kui töötaja ei taha ei vaktsineerida ega testida, siis sundida teda ei saa, aga Riisalo sõnul ei saa ta siis ka hooldekodus töötada. “Sellisel juhul, ma usun, ei ole meil ka ühtegi hoolekandeasutuse juhti, kes sellist inimest tööl peaks,” lisas ta.
Riisalo sõnul lubavad vaktsineerimisest keelduja töölt vabastada tööinspektsiooni juhised ning 1. septembril jõustunud bioloogiliste ohutegurite määrus.
Hooldekodudel pole aga töölt vabastatud inimeste asemele uusi töötajaid lihtne leida.
“Kui on töötaja töölt kõrval, tuleb leida asendustöötajaid ja see on üks osa hooldekodu juhi tööst. Samamoodi on see omaniku mure, et oleks ette nähtud ka need meetmed ja varasemad kokkulepped, kus need töötajad ka leitakse. Me olime väga keerulises olukorras pool aastat tagasi ja leidsime need töötajad. Samamoodi praegu. Riik on aidanud ka palgatoetusega, et hooldekodudele täiendavat tööjõudu tasustada, aga kindlasti on see eeskätt ikkagi asutuse juhi ja töökorralduse küsimus,” rääkis Riisalo.
Minister möönis, et koroonasse nakatumisest ei päästa täielikult ka vaktsineerimine, kuid see on vajalik eeskätt selleks, et inimesed ei põeks haigust raskelt.
Allikas. Err.ee
