Kuigi Soome on seoses koroonaga piiri sulgenud ja sisse lastakse Eestist lisaks Soome kodanikele vaid neid, kes Soomes elavad või töötavad, pääseb üle piiri ka sugulaste külastamiseks või kallimaga kohtumiseks ehk nn armuasjadeks.
Soome piirivalve veebis on toodud ära piiriületuse kord, mis kehtestati viimase seisuga 12. detsembril ja mis kehtib kuni 12. jaanuarini. Selle korra kohaselt on lubatud Schengeni riikidest, kaasa arvatud Eestist järgmine piiriületus:
Eesti kuulub piiriületuse korra kohaselt 1. kategooriasse koos teiste Euroopa riikidega. Selle järgi tuleb piiri ületada piiriületuskohtades. Soome tohib sõita seoses tööga või muudel hädapärastel põhjustel. Need hädapärased põhjused on pereasjad või muud põhjused, näiteks kinnistu, suvila või muu omand Soomes, samuti ajakirjanike liikumine ja transiit lennujaamas.
Töösuhtel või lähetusel põhineva reisi eesmärk ja tingimused selgitatakse välja piirikontrolli käigus. Piirikontrollis võidakse paluda esitada dokumendid, mis tõendaksid, et riiki sisenemise tingimused on täidetud. Sellised dokumendid võivad olla eelkõige töö- ja lähetamisdokumendid. ELi kodanike sisenemine hooajatöödeks on lubatud samamoodi nagu muu reisimine seoses tööga.
Soome sisenemine seoses pereasjadega
Soome võib 1. kategoorias siseneda seoses pereasjadega. Isikuid, kes tulevad riiki Soomes elava sugulasega kohtuma, vaadatakse kui perekondlikel eesmärkidel reisivaid isikuid. Sugulasega kohtumise alla lähevad mitte ainult Soomes elavad Soome kodanike sugulased, vaid ka Soomes elavad ELi/ Schengeni riikide kodanike sugulased ja nende pereliikmed, samuti Soomes elavad kolmandate riikide kodanikud, kellel on Soome elamisluba.
Sugulane tähendab abikaasat, lapsi, vanemaid, äisid-ämmasid, vanavanemaid, õdesid-vendi, lapselapsi, lapselapselapsi, onusid-tädisid ja nõbusid kõigist eelnevast perede variantidest. Põhimõtteliselt tuginetakse piirikontrollis reisija enda teavitusele peresuhte kohta.
Soome saab tulla ka sõprussuhte alusel. Praktikas tähendab see paarisuhet. Sellises suhtes on isikud, kes on abielus või elavad abielulistes tingimustes, olenemata nende soost. Siin on lubatud ka partnerlussuhted, mis ei nõua kahte järjestikust koos elatud aastat. Lisaks käib sellise suhte alla suhe eri riikides elavate inimeste vahel ehk nn kaugsuhe. Piirikontrollis tuginetakse reisija enda teatele suhte kohta, üksikjuhtudel võidakse nõuda üksikasjalikumat teavet.
Lisaks Soome kodanike suhtekaaslastele on riiki sisenemine lubatud ka Soomes elavate ELi/ Schengeni kodanike partneritele ja nende pereliikmetele, samuti Soomes elamisloaga elavatele kolmandate riikide kodanikele. Lähedase suhte põhjal võib riiki siseneda ka suhtes oleva isiku hooldatav, see on siis laps.
Sama 1. piirangukategooria alusel saab Soome tulla ka seoses muude perekondlike asjadega. Nende hulka kuuluvad näiteks matused, pulmad või haigusjuhtumid.
Vältimatud isiklikud põhjused
Piirangute 1. kategoorias saab siseneda Soome isiklikel põhjustel. Oluline isiklik põhjus on isiklikku kohalolekut nõudev tegevus või sündmus, mis ei salli viivitust ja mille mittetäitmine tekitaks antud olukorras põhjendamatuid ebamugavusi. Isiklikke põhjuseid hinnatakse seoses piirikontrolliga igal üksikjuhul eraldi. Kui on võimalik lisada olukorda tõendavaid dokumente, võib see piirikontrolli sujuvamaks muuta.
Kinnistu või suvilaga seotud sisenemine Soome
Piirangukategoorias 1 võib Soome siseneda isik, kellel on Soomes kinnisvara, korter või puhkemaja. Saabuda saab ka omaniku pere. Sel juhul tähendab perekond abikaasat, vabaabielupartnerit ja omaniku lapsi ning nende perekondi. Kinnistu, korteri või puhkemaja omamine on võrdsustatud ka sarnase objekti pikaajalise üürilepinguga (üürileping üle aasta ja leping, mis on sõlmitud enne sisepiirikontrolli taastamist 03/2020).
Haagissuvila ei ole kinnistu, suvila ega puhkemaja nende algses tähenduses, nii et põhimõtteliselt pole haagissuvila omamine riiki sisenemiseks piisav põhjus. Ülalolevaid üürimajutust käsitlevaid sätteid võib aga üksikjuhtumitel ka haagissuvilate puhul kohaldada. Soome võidakse lubada, kui isik suudab tõendada pikaajalist haagissuvila kasutamist ning haagissuvilat kasutatakse suvila või puhkemajana (fikseeritud terrass ja katusekonstruktsioonid jne) ning tal on vaja kontrollida oma vara seisukorda.
Isikuks, kes siseneb riiki vara korraldamise eesmärgil, loetakse isikut, kes siseneb Soome näiteks kinnistu, eluaseme või puhkemaja müügi või ostu või muu varalise korralduse eesmärgil. Vähemväärtuslike varade (alla 15 000 euro) ostmist või müümist ei peeta põhimõtteliselt varaliseks korralduseks.
Allikas. Eestinen.fi
