Täna toimus soome riigi võlakirjade oksjon, mille tulemusel sooviti kaasata 1 miljard dollarit. Emissioon kujunes edukaks, kuid huvi võlakirjade vastu jäi küllaltki tagasihoidlikuks. Kui kolm kuud tagasi toimunud emissioonil märgiti 10 aasta (eurodes noteeritud) võlakiri üle 7.5 kordselt, siis tänane huvi oli vaid 10% suurem investoritele jaotatud mahust. Noteeringu tootluseks kujunes 4.37%.
Dollaris laenamine pole soomlastele midagi uut
Teadupärast arveldavad soomlased igapäevaselt eurodes, kuid dollarites on laenu võetud juba ka varasemalt. Viimati tehti seda kolm kuud tagasi, kui emiteeriti aastaseid võlakirju kogumahus 1.22 miljardit. Hetkel kauplevad need noteeringud 5.2%-se tootlusega. Kümneks aastaks pole dollarites aga päris pikalt laenu võetud. Viimane emissioon jääb nelja aasta tagusesse nullintresside keskkonda ning toona kaasati 1.5 miljardit dollarit 0.9%-se kulukusega. Praegu on nende võlakirjade hind märkimisväärselt langenud ja pakuvad 4.4%st tootlust.
Dollaris laenud on endiselt märgatavalt kallimad
Dollarites laenamine püsib endiselt märgatavalt kallim, kui eurodes. Seda on näha ka meie põhjanaabrite näitel. Kui 1 aasta pikkune dollarites noteeritud valitsuspaber pakub 5.3%-st tootlust, siis sama pikk eurodes noteeritud võlakiri aga 3.2%. Erinevused on mõnevõrra väiksemad aga keskpikkadel paberitel, kui 2030 aasta dollari noteering kaupleb 4.4% saagikusega, siis euro paber aga 2.8% tulususega. Vahe tuleb sisse sellest sellest, et dollari intress püsib endiselt märgatavalt kõrgem euro oma. Kui USA Föderaalreservi suunav intressimäär on 5.25%-5.5% vahemikus, siis Euroopa Keskpanga poolt hallatavat deposiidi määra langetati juba paar nädalat tagasi 3.75% tasemele.
Erik Laur
SEB kapitaliturgude maakler
