Küünistamine, sülitamine, peksmine, hammustamine ja rusikaga löömine. Isegi terariistad. Lasteaedade, koolide ja sotsiaaltöö vallas on paljude inimeste töö karm.
Igal aastal jõuab Soome lasteaeda järjest rohkem psühhiaatrilist abi vajavaid lapsi. Ka praegu on ühes rühmas kaks last, kes vannuvad, näitavad keskmist näppu täiskasvanule, löövad, peksavad ja hammustavad. Vihahood on igapäevased ja ohus on nii teised lapsed kui ka personal.
Nii vastas üks isik küsitluses, mille ametiühing JHL tegi paari aasta eest oma lasteaedades töötavatele liikmetele. Uuringust selgus ka, et vägivaldsete olukordade ennetamise ja juhtimise alase koolituse on saanud vaid umbes 35,5 protsenti valdkonnas töötavatest inimestest, vahendab Iltalehti.
Kui pole eeltööd tehtud, pole oletatavasti ka kaitsevahendeid. Kahjuks alahinnati vägivaldseid olukordi töökohtadel või arvati, et need on osa tööst.
Ohutus on põhivajadus. Seda leiavad ka valdkonna asjatundjad, Tomi Jokivalli ja Janne Korhonen ettevõttest Turvanvuoksi Oy.
Rääkimisega rahustamine on kõige tähtsam, aga mis siis, kui see ei tööta – viskavad asjatundjad õhku küsimuse, millele neil on vastus: kaitsevahendid ja ohutuskoolitus.
Erinevate valdkondade inimesi koolitades on nad kokku puutunud mõttega, et tööl kogetud vägivalda ei saa kuidagi ära hoida. Sotsiaal-, õppe- ja haridusvaldkonna töötajad tunnevad oma ametit, kuid pole sageli kindlad, kuidas end vägivalla ja selle ohu eest kaitsta.
Politseis on kaitsevesti kasutamine iseenesestmõistetav. Kiirabitöötajad kasutavad neid samuti. Ülejäänud sotsiaalsektoris on Jokivalli ja Korhoneni sõnul kaitsevahendite kasutamine sageli keeruline.
Lihtne on mõelda, et ma hoolitsen inimeste eest ja aitan neid. Hooldatav võib olla mäluhäiretega, kes käitub vägivaldselt, on vaimupuudega või kuulub autismispektrisse. Patsient võib olla psühhootiline või joobes. Sellistes olukordades tavaline tööriietus ei kaitse, ütleb Korhonen.
Turvanvuoksi Oy alustas kaitsevahendite väljatöötamist ja tootmist pärast seda, kui sai ühelt inimeselt idee jope kohta, mis kaitseks õpetajaid katsumusterohkes õpetamise keskkonnas.
Sotsiaal- ja õppevaldkonda silmas pidades välja töötatud turvajope kaitseb selle kandjat löökide, hammustuste ja küünistamise eest. Turvavarrukas teeb sama asja, kuid selle pind on lõikekaitsega materjal. Mõlemal on põrutuste pehmendamiseks kärgplast.
Kaitsevahend kaitseb lisaks kasutajale ka inimest, kelle ohtlikku tegevust piiratakse. Löömine võib ka lööjale haiget teha, ütleb Jokivalli.
Kaitsevahendit kasutav inimene julgeb kergemini keerulisse olukorda sekkuda. Ka ohjeldamist vajav inimene võib kiiremini rahuneda, kui temaga juletakse füüsiliselt kontakt luua.
See ei puuduta ainult töötajate ohutust. Lasteaias või koolis püüab õpetaja tagada kogu rühma ohutuse ja olukorra lahendada nii, et ka vägivallatseja ei saaks viga.
Jokivalli ja Korhonen on endised kolleegid ajast, mil Roba oli veel politseijaoskond, mitte politseimaailmast jutustav telesari.
Politseinikuna töötas Jokivalli muuhulgas keskkriminaalpolitsei mõrvarühmas ja uuris 2017. aastal Turus toimunud terroristlikku pussitamist. Täna töötab ta lisaks ettevõtjaks olemisele gümnaasiumis turvaõpetajana. Korhonen teeb ennetustööd politseinikuna, luues suhteid immigrantide kogukondade ja organisatsioonidega. Hooldajana on ta viibinud vaimuhaiglates ja lastekaitseasutustes. Mõlemad on teinud rahuvalvaja tööd.
Kahe mehe ettevõte Turvanvuoksi Oy asutati aastal 2015. Algul keskendus ettevõte ohutuskoolituse pakkumisele ja enesekaitseoskuste õpetamisele, nagu näiteks haardest lahtimurdmine. Kaitsevahendite väljatöötamisega alustati viis aastat tagasi ning arendus- ja uuendustöö käib siiani.
Politsei osaleb olukordades, millesse tavakodanik õnneks ei sattu. Seal on aga kaasas patrullikaaslane, jõu kasutamise vahendid ja vajadusel ka toetuspatrullide olemasolu. See on hoopis teistmoodi kui minna üksi koduhoolduse, koduõenduse või kinnisvahoolduse töötajana võõrasse kohta võõrasse koju, kus võib silmitsi seista kõigega või olla üksi õpetajana keset väljakutseid pakkuvaid õpilasi.
allikas: eestinen.fi
