Uudised

Sõjapõgenike Eestisse vastuvõttu hakkab juhtima Sotsiaalkindlustusamet

Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) lõpetab reedest, 13. maist massilise sisserände hädaolukorraplaani rakendamise ning sõjapõgenike abistamise juhtroll liigub tagasi Sotsiaalkindlustusametile (SKA).

 

Hädaolukorra lahendamise juhi, PPA peadirektori Elmar Vaheri sõnul on sõja esimesest päevast alates olnud Eesti eesmärk Ukraina sõjapõgenike aitamine parimal viisil. „Olime esimest korda olukorras, kus riiki saabus tuhandeid põgenikke iga päev. Otsus lahendada seda kriisi ühtse juhtimise all, oli õige. Tänaseks on riiki sisenevate põgenike arv märkimisväärselt langenud ning inimeste vastuvõtmisega seotud teenused toimivad. Kriis ei ole tegelikult läbi ja nüüd peab riigi pingutus koonduma põgenike pikaajalisele majutusele ja Eesti ühiskonda integreerimisele. Neis ülesannetes on suurem roll Sotsiaalministeeriumi haldusalal, mistõttu lõpetab PPA massilise sisserände hädaolukorraplaani rakendamise ja annab juhtrolli üle Sotsiaalkindlustusametile. Kõik asutused, kes on seni pingutanud Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmisel, jätkavad selle nimel koostööd ka edaspidi,“ ütles Elmar Vaher.

Märtsi alguses, kui PPA juurde moodustati ühendstaap, saabus Eestisse nädalas ligi 13 000 sõjapõgenikku. Viimase kahe nädala jooksul jääb nädalas riiki sisenenud põgenike arv 3500-3700 inimese piiresse, kellest üle poolte liigub edasi teistesse Euroopa Liidu riikidesse.

Elmar Vaheri sõnul on PPA teinud põhjalikud ettevalmistused selleks, et juhtimise üle andmine SKAle toimuks sujuvalt. „Olen ühendstaabis õlg-õla kõrval töötades näinud partnerasutuste töötahet ja siirast soovi sõjapõgenikke aidata. Arvestades, kui targalt ja südamega teevad oma tööd SKA inimesed, tean hästi, et Ukraina inimeste aitamine on kindlates kätes,“ lisas Vaher. PPA rolliks jääb edaspidi piiril sõjapõgenike abistamine ning PPA teenindustes ajutise kaitse menetlemine. Põgenike teemalist kriisijuhtimist strateegilisel tasandil koordineerib jätkuvalt Siseministeerium.

Sotsiaalkindlustusamet juhtis ka hädaolukorra lahendamise ühendstaabis sotsiaalkaitsegruppi, mis korraldas põgenike majutamist ja psühhosotsiaalset tuge, samuti sotsiaalvaldkonna teenuste ja toetuste kättesaadavust. Sama tööga jätkatakse ka hädaolukorra lõppedes. „Seadsime endale kriisi esimestest päevadest eesmärgiks selle, et mitte ükski Eestisse saabunud abivajav sõjapõgenik ei jääks peavarjuta. Seda eesmärki oleme tänaseni edukalt täitnud ja täidame pühendunult ka edaspidi. Ka pärast hädaolukorra lõppemist võtab Eesti siia saabuvaid sõjapõgenikke vastu, pakub vajalikku abi ning toetab nende iseseisvat toimetulekut sarnaselt teiste Eesti elanikega,“ kinnitas sotsiaalkindlustusameti peadirektori kohusetäitja Jako Salla. „Arvestades, et Eestis on üle 37 000 sõjapõgeniku, peab meie fookus edaspidi liikuma vastuvõtmiselt siinolevate inimeste toetamisele.“

Hädaolukorraga võrreldes on suurim muudatus seotud vastuvõtupunktidega, mille asemel alustavad tööd sotsiaalkindlustusameti infopunktid Tallinna bussijaamas, senistes Tartu ja Pärnu vastuvõtupunktides ning Narvas. Infopunktis jagatakse esmast vajalikku infot Eestisse jäämise ja siit edasi liikumise kohta, samuti saavad infopunkti töötajad aidata vajadusel lühiajaliselt majutada neid sõjapõgenikke, kes vajavad vältimatut abi, sh Eestist edasiliikuvaid põgenikke. Ajutist kaitset menetleb PPA edasi tavatöö korras oma teenindussaalides, kus on selleks eraldi töötajad. Kui ajutist kaitset saanud või taotlenud põgenik vajab ajutist majutust, suunatakse nad edaspidigi lühiajaliselt sotsiaalkindlustusameti majutuskohtadesse.

Massilise sisserände hädaolukorra lahendamise plaani võttis PPA kasutusele 11. märtsil ja lõi ühendstaabi, kuhu kuulusid lisaks PPA-le ka Sotsiaalkindlustusameti, Päästeameti, Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja Arenduskeskuse, Kaitseliidu, Maksu-ja Tolliameti, Sotsiaalministeeriumi, Terviseameti ning teiste asutuste esindajad.

Ühendstaabi tegevused Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmisel:

 

  • Avasime sõjapõgenike vastuvõtmiseks vastuvõtupunktid Pärnus ja Tartus, kus esmased teenused olid ühes kohas.
  • Menetlesime suurel hulgal ajutise kaitse taotlusi. Ligikaudu 25 000 Ukraina kodanikul ja nende lähedasel on tänaseks Eesti elanikega samasugused õigused siin elada ja töötada.
  • Abistasime põgenikke juba piiril nii lõunas kui idas.
  • Võtsime majutusasutuste kõrval põgenike lühiajaliseks majutamiseks kasutusele reisilaeva, tänu millele on meil piisav varu põgenike ajutiseks majutamiseks.
  • Avasime infopunkti Tallinna bussijaamas, et aidata ka neid sõjapõgenikke, kes soovivad Eestist edasi mõnda teise riiki liikuda, kuid kes vajavad selleks rohkemat informatsiooni või vältimatut abi enne Eestist lahkumist.
  • Riigi abil on lühiajaliselt majutuselt püsivasse elukohta suunatud ca 1700 sõjapõgenikku.

Jaga
Back to top button