Siseministeeriumis tutvustati täna PPA ja KAPO personalitoimingute üle tehtud teenistuslike järelevalvete aruandeid.
Politsei- ja Piirivalveameti osas leidis kinnitust viie politseiametniku politseiteenistusse vormistamine ja roteerimine, mis lõi võimalused taotleda politseiametniku väljateenitud aastate pensioni, kuigi tegelikult politseiametniku teenistusülesandeid täitma ei asutud ja jätkati tööd oma endises töökohas.
Kaitsepolitseiametis analoogseid juhtumeid ei leitud, kuid tuvastati kolm juhtumit rotatsiooni ennetähtaegsest lõpetamisest, et isik saaks vormistada väljateenitud aastate pensioni julgeolekuasutuses ametis olles.
„Roteerumine on riigiametites hea võimalus töötajate arendamiseks ning suurendab ametite omavahelist koostööd ja infovahetust, seega kinnitan alustuseks, et roteerumise süsteem kui selline on vajalik ja säilib. Küll aga olen lähtuvalt teenistusliku järelevalve aruandest juba andnud ülesande Siseministeeriumil koostöös valitsemisala asutustega töötada välja ametnike tähtajalise üleviimise põhimõtted ning algatada vajalikud seadusemuudatused õigusselguse loomiseks.
Loe teisi uudiseid SIIT
Samuti tuleb PPA-l lõpetada kahe politseiteenistusse vormistatu rotatsioonid, kes on hetkel veel teenistuses, kuid kelle teenistusse võtmise eesmärgid ei ole selgelt põhjendatud,“ ütles siseminister Lauri Läänemets.
„Lisaks algatab ministeerium seadusemuudatuse, et Kaitsepolitseiametist roteeritud isik ei peaks pensionistaaži täitumisel ja ainult pensioni vormistamiseks naasma tööle Kaitsepolitseiametisse.“
„Järelevalvetoimingute käigus kontrollisime nii PPA kui ka KAPO personalidokumente perioodil 2018– 2023 ja intervjueerisime personalidokumentide vormistamisega ametialaselt kokkupuutuvaid ametnikke ja seotud osapooli. Sai selgeks, et roteerumine ei ole haldusalas piisavalt läbipaistvalt korraldatud ja roteerumise põhimõtted ei ole kirjalikult kehtestatud,“ nentis Siseministeeriumi siseauditi osakonna juhataja Tarmo Olgo. Ta lisas, et PPA-s läbiviidud järelevalvetoimingute käigus leiti viie ametniku puhul võrreldes teiste roteerujatega erisusi, mis lasevad järeldada, et nende teenistusse võtmine oli näiline.
„Rõhutan, et näiline oli nende teenistusse võtmine PPA-s, mitte rotatsioon ise. Siin on oluline vahe, sest keegi ei vaidle, kas need inimesed roteeriti mujale, ilmselgelt seda tehti ja päevapealt. Küsitav on nende PPA teenistusse vormistamise vajalikkus olukorras, kus nad reaalselt jätkasid oma tööd teises asutuses täpselt samuti kui enne PPA-sse tööle vormistamist. Järelevalve käigus ei leidnud tõestust asjaolu, et nende PPA-sse tööle vormistamine oleks PPA jaoks edendanud asutustevahelist koostööd või suurendanud teenistuja pädevust. Inimesed, kes töötasid teises asutuses, jäid sinna edasi tööle ja side PPA-ga oli pelgalt vormistuslik,“ selgitas Olgo.
Teenistusliku järelevalve toimingud PPA ja KAPO personalitoimingute õiguspärasuse üle alates 2018. aastast algatati siseminister Lauri Läänemetsa käskkirjaga 21. märtsil ja nende läbiviimist juhtis Siseministeeriumi siseauditi osakonna juhataja.
