Tartu Ülikooli koroonaviiruse levimuse seireuuringu uus etapp annab ülevaate muutustest nii nakatunute arvus kui ka viirusevastaste antikehadega täiskasvanute osakaalus. Samuti võimaldab uuring hinnata, millist mõju avaldavad kehtestatud piirangud inimeste käitumisele.
11.–22. märtsini toimuva uuringuetapi käigus testitakse juhuvalimi alusel 2500 täiskasvanud elanikku üle Eesti. Peale ninaneelust võetava viiruseproovi palutakse uuringusse kutsututel anda ka vereproov, mille põhjal saab hinnata koroonaviirusevastaste antikehade hulka organismis. Antikehad tekivad inimese verre teisel kuni kolmandal haigusnädalal või pärast vaktsineerimist ning uuringute andmeil võivad need püsida veres vähemalt pool aastat.
Seireuuringu juhi, Tartu Ülikooli peremeditsiini professori Ruth Kalda sõnul võimaldab koroonaviirusevastaste antikehade määramine saada aimu võimaliku immuunsuse tekkest täiskasvanud elanikkonnas ja jälgida selle muutusi ajas.
Uuringukutse saanud inimestel palub uuringufirma Kantar Emor täita veebiküsimustiku. Viirusetesti tegemiseks ja antikehade proovi andmiseks helistatakse osalejatele Medicumi ja Synlabi testimise kõnekeskusest ning lepitakse kokku aeg sobivasse testimispunkti tulekuks. Mõlema proovi andmiseks kulub kokku umbes 10 minutit. Testimine on korraldatud kõiki ohutusreegleid järgides. Puudega inimestel, eakatel ja piiratud liikumisvõimega inimestel on endiselt võimalik tellida koju testimisbrigaad.
Testide tulemused saab uuringus osaleja kolme päeva jooksul. Tulemused kantakse ka tervise infosüsteemi. Uuringu käigus positiivse viiruseproovi andnud inimestega suhtleb uuringumeeskond kahe kuni nelja nädala jooksul korrapäraselt, et jälgida haiguse kulgu. Uuringut teeb Tartu Ülikooli laiapõhjaline teadusrühm koostöös Synlab Eesti, Medicumi ja Kantar Emoriga.
Rohkem infot koroonaviiruse antikehade määramise kohta on koroonatestimise kodulehel. Koroonaviiruse levimuse seireuuringu info leiab Tartu Ülikooli veebilehelt.
