SEB korraldatud uuringust selgus, et kuigi enamasti kasutatakse tulumaksutagastust igapäevakulutusteks, siis 29% vastajatest investeerib selle ja umbes viiendik vastanutest (21%) paneb tagastatud raha kõrvale mingil kindlal eesmärgil.
Tulumaksu tagasi saajatest 42% tunnistasid, et see läheb igapäevakulutusteks. 19% kinnitas, et investeerib saadud raha uuesti ning teeb sissemakse kolmanda samba pensionifondi. 10% kasutavad tagastust, et aktsiatesse ja väärtpaberitesse investeerida.
SEB Varahalduse fondijuhi Endriko Võrklaeva sõnul ei pea sissemakseid kolmanda pensionisamba fondidesse tingimata tegema regulaarselt iga kuu. „Võimalikud on ka ühekordsed sissemaksed endale sobival ajal ja suuruses. Tulumaksutagastuse kohene paigutamine kolmanda samba fondi võimendab pensionivara kasvu ja laseb liitintressil teha oma tööd,“ selgitas Võrklaev.
„Esimeses järjekorras oleks mõistlik ära kasutada maksusoodustusega investeerimisvõimalused – kolmas pensionisammas ja nüüdsest ka suurema sissemakse võimalusega teine sammas. Alles seejärel tasuks kaaluda lisainvesteeringuid mujale väärtpaberitesse või tavafondidesse,“ juhtis Võrklaev tähelepanu.
Kolmas pensionisammas aitab tulevikus paremini hakkama saada
Valdavalt on kolmandasse pensionisambasse kogujate (71%) eesmärgiks kindlustada oma investeeringuga parem tulevik pensionieas. Pisut vähem kui kolmandik vastanutest (31%) arvab, et pensionifondi tootlus on kõrgem kui hoiustel ning umbes sama palju on neid (30%), kes koguvad kolmandasse pensionisambasse, et maksutagastust kasutada ja soovivad tulumaksu tagasi saada. Kümnendik kogujatest toob välja, et tööandja panustab nende kolmandasse sambasse ning nad kasutavad head võimalust omalt poolt lisada.
Võrklaev meenutas, et kolmanda samba pensionifondid on tegutsenud juba paarkümmend aastat. „2004. aastal tegevust alustanud SEB III samba pensionifond 18+ on osaku väärtust kasvatanud 2,9 korda ehk keskmiselt 5,7% aastas (arvestamata tagastatud tulumaksu)*. Eesti hinnatase on samal ajal kasvanud 2,2 korda ehk keskmiselt 4,05% aastas. Ka maailma väärtpaberiturgude minevik on näidanud, et aktsiatesse investeerivad fondid on kasvatanud väärtust inflatsioonist kiiremini,“ selgitas ta.
Suurem sissetulek lubaks rohkem koguda
Uuringus küsiti ka, mis motiveeriks inimesi täiendavalt kolmandasse sambasse pensioni koguma. Enamasti ei osata kindlaid motivaatoreid nimetada (35%). Enam kui veerand vastanutest (28%) leidis, et suurem sissetulek lubaks neil rohkem kõrvale panna. Suurema teadlikkuse kolmanda pensionisamba võimalustest mainisid ära vaid 7% vastajatest.
„Kuigi pisut üle neljandiku vastanutest leidis, et suurem sissetulek lubaks neil rohkem kõrvale panna, ei sõltu kolmanda sambaga alustamine sissetulekust, sest esialgu võib panustada ka väikeste summadega. Mida varem kogumist alustada, seda suurem on kogutud kapital, sest pikema aja jooksul hakkab enda poolt säästetule olulist mõju avaldama ka fondi poolt juurde teenitud osa,“ tõi Võrklaev välja.
*Fondi varasem tootlus ja tegevus ei ole lubadus ega viide fondi tuleviku tootluse või tegevuseesmärkide täitmise kohta.
SEB korraldatud uuring toimus 2024. aasta veebruaris. Uuringu viis läbi Norstat ja kokku vastas küsimustele 1000 inimest vanuses 18-74 eluaastat.
SEB pensionifonde valitseb SEB Varahaldus. III samba kindlustustooteid pakub SEB Life and Pension Baltic SE Eesti filiaal. Eelnev teave on informatiivse iseloomuga ja seda ei tohi käsitleda investeerimisalase soovituse, nõustamise ega toote või teenuse pakkumise või soovitusena lepingu sõlmimiseks. Iga investeerimisotsusega kaasneb risk. Enne lepingu sõlmimist tutvuge prospekti, põhiteabe ja tingimustega SEB kodulehel. Vajadusel pidage nõu asjatundjaga või registreerige nõustamisele SEB kodulehel www.seb.ee.
