Tõusnud energiahindade tõttu püüavad paljud koduomanikud energiatarbimist vähendada ja mõtlevad ka kodu energiasäästlikumaks muutmisele, selgub SEB korraldatud uuringust.
Küsimusele, kuidas on plaanis vähendada sel aastal või eeloleval kütteperioodil energiatarbimisega seotud kulusid, vastas 29% küsitletutest, et tal ei ole võimalik midagi muuta ja 20% vastas, et tal ei ole vaja midagi muuta.
Vastanutest 39% ütles, et püüab vähendada oma elektritarbimist, paigaldades koju LED-valgustid ja ajatades tarbimist madalama hinnaga perioodile. 14% vastas, et nende majas on kavas renoveerimistööd eesmärgiga muuta see energiatõhusamaks, 6% püüab vähendada gaasi tarbimist ja 5% kinnitusel on nende majas kavas uuendada küttesüsteemi, et korterites oleks võimalik reguleerida radiaatorite temperatuuri ja maksta personaalse mõõdiku järgi tegelikult kasutatud soojuse eest.
Investeeringuid selleks, et suurendada oma eramu energiatõhusust, vähendada kulusid ning muuta oma kodu jätkusuutlikumaks, kavatseb lähiaastatel teha 33% vastanutest. 52% neist plaanivad renoveerida selle lähiaastatel energiatõhusamaks, ühtlasi kavatseb 45% alustada taastuvenergia kasutamist, paigaldades päikesepaneelid või tuulegeneraatori ning 42% uuendada küttesüsteemi selle tõhususe suurendamiseks. 14% küsitletuist ei kavatse oma maja lähiaastail renoveerida.
Veidi enam kui pooled ehk 51% küsitletutest, kes kavatsevad oma eramaja lähiaastatel renoveerida, kulutaksid selleks alla 20 000 euro. Vastanutest 16% kulutaks 20 000 eurot ja 12% 30 000 eurot. Kui Eesti keskmisena kulutaks maja renoveerimisele 50 000 eurot 8% küsitletutest, siis Lääne-Eestis investeeriks nii palju 12% ja Tartus ning Tartu ümbruses 11% küsitletuist.
„Energiatõhususe ning madalamate kodukulude vahel on selge seos ja seetõttu on klientide huvi renoveerimise vastu järjest kasvanud. Uuringu tulemused kinnitavad, et vaatamata materjalide tarneprobleemidele ja ehitushindade kasvule kavatsevad paljud koduomanikud oma maja renoveerimise juba lähiajal ette võtta,“ ütles SEB jaepanganduse valdkonna juht Ainar Leppänen.
Üle veerandi teab, et nende kodu ei ole energiatõhus
Üle Eesti vastas 33%, et ta ei tea oma praeguse elukoha energiatõhususe klassi, kuid sooviks seda teada. Kõige enam on selliseid vastanuid Ida-Virumaal (44%), Lõuna-Eestis (40%) ning Põhja- ja Kesk-Eestis väljaspool Harjumaad (40%).
Kogu Eesti küsitletuist 27% teab enda sõnul, et tema kodu ei ole energiatõhus, sest tegemist on vana majaga ning seda ei ole renoveeritud. Kõige enam on oma kodu puudulikust energiatõhususest teadlikud Tartu ja Tartu piirkonna (32%), Lõuna-Eesti (31%) ning Ida-Virumaa (30%) elanikud.
Kodu energiatõhususe klassi teadsid Eestis keskmiselt 17% küsitletutest. Kõige kõrgem oli teadlikkus seejuures Tallinnas ja Harjumaal, 22%. Tartus ja Tartu läheduses teadis oma kodu energiatõhususe klassi 14% ning Kesk- ja Põhja-Eestis väljaspool Harjumaad 13%.
SEB korraldatud uuring toimus aprillis 2022. aastal. Uuringu viis läbi Norstat ja kokku vastas Eestis 1000 inimest vanuses 18-74 eluaastat.
