Järgmise aasta jooksul keskenduvad Balti riikides ettevõtted jätkusuutlikkuse investeeringutes eelkõige süsiniku jalajälje mõõtmisele, selgub SEB uuringust.
12 kuu investeeringutes pöörab Eestis CO2 heitmete andmete kogumisele tähelepanu 51% ettevõtetest, Lätis 45% ja Leedus 58%.
„Uute regulatsioonide jõustumisel on keskkonnajalajälje mõõtmine tugevalt investeeringute fookuses. Näeme, et üha enam organisatsioone palkab eraldi kestlikkuse töötajaid ning turule on tulnud ka rohkem konsultante. Siiski püsib väljakutse, kuidas tasakaalustada kestlikkust ettevõtete strateegiaga ja leida elujõulisi ärimudeleid,“ ütles SEB jätkusuutlikkuse juht Tatjana Vakulenko.
Investeeringute prioriteetides järgneb võrdselt olulisena kestlikkusstrateegiate loomine ja täiendamine, millega järgmisel aastal tegeleb ligi pool Eesti ettevõtetest (49%). Kolmandal kohal on kestliku organisatsioonikultuuri loomine, mis on fookuses kolmandikul ettevõtetest.
Samal ajal ei plaani 15% Eesti ettevõtetest järgmisel aastal kestlikkuse teemadesse investeerida. Vakulenko tõi välja, et investeeringud teadus- ja arendustegevustesse on samuti vähenenud. „Siin võib küsida, kas investeeringud on juba tehtud ja oodatakse nende positiivset mõju, või ei ole tarbijate nõudlust veel märgata ja ettevõtted ootavad enne tootearendust arenguid regulatsioonides,“ ütles Vakulenko.
Leedu paistab silma sellega, et samade prioriteetide protsendinäitajad on seal riikide võrdluses kõige suuremad, mis näitab, et jätkusuutlikkuse investeeringud on laialdasemalt omaks võetud ja toetus on kõige suurem.
SEB uuris iga-aastases CFO uuringus ligi 300 Baltikumi finantsjuhi käestlisaks investeerimisvajadustele ka seda, milliseid peamisi väljakutseid ettevõtted järgmise 12 kuu jooksul keskkonnamõju valdkonnas näevad. Eestis tõi 34% finantsjuhtidest esile regulatsioonide keerukuse, samuti on lähiaja väljakutseks kestlikkuse strateegiate arendamine ja rahastuse tagamine.
