Pühaderoogade valmistamiseks arvestatakse Eestis kõige sagedamini kuni sajaeurose väljaminekuga ning kõige kallim jõulumenüü on Balti riikide võrdluses Leedus, selgus SEB korraldatud tarbijauuringust. Kuigi traditsiooniline lihaga jõululaud on endiselt kõige populaarsem, siis kala või taimsete valikute kasuks otsustab Eestis 10 protsenti ja Leedus 20 protsenti peredest.
„Taimsete valikute lisandumine näitab, et aina rohkem võetakse toitumise tervislikkuse kõrval arvesse ka toidu keskkonnamõju – kaheksa protsenti eestlastest paneb lauale kala ning kaks protsenti otsustab pühadel taimsete valikute kasuks,“ ütles SEB Baltikumi jätkusuutlikkuse kommunikatsioonijuht Anna-Liisa Villmann.
Leedus eelistab jõululaual kala või taimset toitu märgatavalt suurem osa elanikest – 20 protsenti ehk iga viies leibkond. Traditsioonilise liha kasuks otsustab kolm neljandikku vastajatest. Villmann märkis, et lihapõhise jõulumenüüga käib kaasas suurem süsiniku jalajälg, kusjuures taimsed jõuluroad vähendavad kasvuhoonegaaside emissiooni kuni 75 protsenti.
Jõululauale kulub eestimaalastel keskmiselt 100 eurot
SEB uuringu kohaselt ei plaani kümnendik eestlastest pühade tähistamisel jõululauda katta. Kuni 100 eurot kulutab jõulumenüüle 40 protsenti vastanutest ning üle selle 35 protsenti. Rohkem kui 250 eurot kulutab neli protsenti eestlastest.
Balti riikide võrdluses kulutavad jõululauale kõige rohkem Leedu elanikud: vaid kolmandiku kulutused jäävad seal 100 euro piiresse ning kaheksa protsenti kulutavad enam kui 250 eurot. Läti elanikud on kulutuste poolest Balti riikide võrdluses kõige tagasihoidlikumad, sest veidi üle poolte kulutused jäävad seal 100 euro piiresse.
SEB jõulueelse ostukäitumise uuring viidi läbi koostöös uuringufirmaga Norstat 2024. aasta hilissügisel. Uuringus osales 1000 Eestis, 1003 Lätis ja 1000 Leedus elavat inimest vanuses 18-74 aastat.
Allikas: SEB
