Pettused ei näi ka aasta lõppedes raugevat. Kui varasemalt viidi petukõnesid läbi valdavalt vene või inglise keeles, siis üha sagedamad on juhtumid, kus kurjategijad pöörduvad ohvri poole, kõneledes eesti keelt.
Tegu on tõenäoliselt kurjategija kõnega, kui:
- Helistajaks on väidetavalt politseinik, panga- või telekommunikatsiooni valdkonna töötaja, kes pöördub teie poole kiiresti lahendust vajava, teie krediidiandmeid hõlmava, probleemiga (nt. igapäevased rahaasjad, konto kaaperdamine või varastamine).
- Helistaja asub välja toodud probleemi lahendama telefoni teel.
- Kirjeldatud olukorra saab helistaja sõnul lahendatud krediidiandmete edastamise või internetipanka sisselogimisega.
- Helistaja palub või lausa käsib teil oma seadmesse (nt. telefon või arvuti) paigaldada lisasüsteemi või tarkvara.
Kuidas pettuse ohvriks langemist vältida:
- Uurige helistaja tausta ja täpsustage, millise inimese või organisatsiooniga on tegu.
- Analüüsige kriitiliselt, kas helistaja poolt esitatud probleem saab olla tõene.
- Ärge edastage isikuandmeid, pangaandmeid või paroole telefoni teel mitte kellelegi.
Kui olete langenud pettuse ohvriks või kahtlustate pettust, pöörduge viivitamatult panga poole, kasutades panga ametlikul kodulehel olevaid kontakte. Lisaks tuleks pöörduda politseisse.
