SEB statistika näitab, et mehed on võrreldes naistega endiselt riskialtimad investeerijad. Kui naised eelistavad Eestis oma raha paigutada tähtajalistesse hoiustesse, kolmandasse pensionisambasse ja fondidesse, siis meeste seas on populaarsemad võlakirjad, ETF-id ehk börsil kaubeldavad fondid ja aktsiad.
SEB eraklientide segmendijuht Evelin Koplimäe tõi välja panga statistika, mille kohaselt on tähtajalistesse hoiustesse oma raha paigutanud klientidest naisivestorite osakaal Eestis 59%, Lätis 56% ja Leedus lausa 60%. “Tähtajaline hoius kindlustab fikseeritud perioodil raha hoiustamise ja väikese kasvu,” selgitas Koplimäe.
Baltikumi mehed, kes tegelevad investeerimisega, on aga riskialtimad ja populaarsemateks finantsinstrumentideks on nende seas ETF-id ja aktsiad. Eestis on neisse raha paigutanud klientidest meeste osakaal vastavalt 65% ja 60%, Lätis 65% ja 57% ning Leedus mõlemasse võrdselt 67%.
Naiste seas on ETF-idesse investeerimine kõigis kolmes Balti riigis üsna sarnane – 33-35%. Aktiivsemad aktsiatesse investeerijad on Eesti ja Läti naised, vastavalt 40% ja 43% on naisinvestorid, Leedus on see number vastavalt 33%.
„Investeerimismaailmas loetakse ETF-e ja aktsiaid panga tähtajalistest hoiustest kõrgema riskitasemega finantsinstrumentideks, mis pikaajalisema investeeringu korral võivad olla kõrgema tootlikkusega, kuid on seetõttu ka turutrendidest rohkem mõjutatud,“ nentis Koplimäe.
Naised kindlustavad investeerimisega tulevikku
Tähtajaliste hoiuste järel on Eesti ja Läti naiste seas populaarsuselt teisel kohal kolmas pensionisammas. Vastavalt 54% ja 56% kolmandasse pensionisambasse raha paigutanud klientidest on naisinvestorid, et suurendada oma tulevast pensioni. Leedus on pensionisambasse raha paigutamine naiste seas tähtajaliste hoiuste ja võlakirjade järel kolmandal positsioonil.
Meeste seas on huvi pensionisambasse investeerimise vastu võrreldes teiste instrumentidega oluliselt madalam, Eestis ja Lätis on kolmandasse pensionisambasse investeerinud klientidest vastavalt 46% ja 44% mehed. Leedus on huvi mõnevõrra kõrgem – 56%.
“Nendest numbritest võib järeldada, et naised soovivad kindlustada tulevikku ning seetõttu paigutavad raha madalama riskiga lahendustesse, näiteks tähtajalistesse hoiustesse ja kolmandasse pensionisambasse.
Iga investeeringuga käivad kaasas riskid ning nende hindamine on äärmiselt oluline. Kui hoida oma raha tähtajalistel hoiustel, on teenimisvõimalus riskantsemate finantsinstrumentidega võrreldes eeldatavasti madalam. Samas see võib pikaajaliselt aidata oma sääste inflatsiooni ja sellega kaasneva ostujõu languse eest paremini kaitsta ning vara väärtust säilitada ja kasvatada,” selgitas Koplimäe.
Keeruline majandusseis muudab investeerimisega alustajad ebakindlaks
“Kindlasti on keeruline majandusseis, inflatsioon ja euribori kasv ning sellega seoses igapäevaste kulude suurenemine mõju avaldanud ka investeerimisaktiivsusele. Seda eelkõige investeerimisega alustamisele. Ka uuringud kinnitavad, et investeerimisega alustamise üheks takistuseks on piisavate säästude puudumine,” tõi Koplimäe välja.
Koplimäe tõdes, et kuigi investeerimisega saab alustada ka väikeste summadega, on kindlasti oluline enne alustamist omandada algteadmised ning leida endale sobivaim investeerimislahendus. Ta tõi välja, et hea võimalus esimese kogemuse saamiseks ja investeerimisvaldkonna teadmiste kasvatamiseks on robotlahenduste kasutamine – näiteks saab SEB roboinvestori abil igakuiselt vastavalt oma võimalustele ja eelistustele paigutada raha nii SEB investeerimisfondide osakutesse kui ka panga poolt valitsetavasse väärtpaberiportfelli, mis koosneb ETF-idest.
Eelnev teave on informatiivse iseloomuga ja seda ei tohi käsitleda investeerimisalase soovituse andmise või nõustamisena ega toote või teenuse pakkumisena. Enne investeerimisotsuse tegemist palume hoolikalt tutvuda väärtpaberi tingimuste ja muu olulise teabega, investeerimisega seotud riskidega ning hinnata investeeringu asjakohasust ja sobivust. Investeerimisega võib kaasneda maksukohustus. Üldine teave investeerimise ja väärtpaberite kohta on kättesaadav finantsteenuse osutaja AS-i SEB Pank investorkaitse veebilehelt: Investorkaitse | SEB. Küsimuste korral tuleks pöörduda panga klienditeenindaja või oma maksu-, finants- või õigusnõustaja poole.
Allikas: SEB
