Digikoristuspäeval soovitab SEB keskenduda enda kohta avalikult kättesaadavate andmete korrastamisele, hoides fookuses ka sotsiaalmeediavõrgustikes leiduvat infot. Panga andmetel võib ka vabatahtlikult postitatud informatsioon olla ajendiks küberpetturitele ning seda kasutatakse sageli personaliseeritud pettuste kavandamisel.
„Täheldame, et 2018. aasta algusest alates on Eestis esinenud küberpettuste arv olnud selges tõusutrendis ning petturite vahendid muutuvad ajas keerulisemateks ja personaalsemateks. Sageli kasutatakse pettuse kavandamisel seda infot, mida inimene ise enda kohta sotsiaalmeediavõrgustike ja muude kanalite vahendusel annab,“ kommenteerib personaalse info korrastamise vajadust SEB Baltikumi Digitaalse Müügi juht Edward Rebane.
Panga andmetel on turul liikvel järgmised personaliseeritud pettused, mis võivad kasutada inimeste kohta sotsiaalmeediavõrgustike kaudu kättesaadavat informatsiooni:
- Romantiliste suhete pakkumine
- Tööpakkumised / lisatulu teenimise pakkumised
- SMSid ja kirjad kutsega võtta osa virtuaalsest kohtumisest/arutelust
- Rahaline abipalve järsku tekkinud murega seoses
Pank samuti soovitab jälgida hoolega aktiivsust oma sots. võrgustikes, s.h seda, mida jälgida, jagada ja/või kommenteerida. Viimasel ajal kasutavad petturid isikuandmete kättesaamiseks ka klassikalist reklaami (nt. investeerimislahendusi), mis esmapilgul ei ärata kahtlust, kuid samaaegselt kogub petturi jaoks olulist infot võimalike „ohvrite“ kohta.
Lisaks personaalsele lähenemisele võivad küberpetturid sageli inimeste segadusse ajamiseks kasutada ka kiirustamise tehnikat. Sellega pannakse inimest kiirustama või ühe või teise „võimaluse“ üle otsustama. Just seetõttu on väga oluline võtta aega, hinnata igat pakkumist ja lähenemist ning seada kahtluse alla mitte ainult võltsitud linke, vaid ka küberkeskkonnas loodud suhteid, saadud pakkumisi, samuti aga kaaluda seda, kas inimese avalikustatud info võib olla kasutatud tema vastu.
Üleliigsed ja unustatud failid
Telia Eesti küberturbe valdkonna juhi Aigar Käisi sõnul on üheks ohu allikaks ka üleliigsed failid, mida on mõistlik aeg-ajalt kustutada.
“Paljudel inimestel on vanad e-posti kontod endiselt aktiivsed, unustatud mälupulgad sahtlites ja seadmetes vanad programmid, mida enam ei kasutata. Lisaks sisaldavad erinevad seadmed ja kontod aastate jagu vanu faile, mida enam vaja ei lähe. Kuigi me hoiame neid igaks juhuks enda kõrval olemas, sest äkki läheb neid veel ühel hetkel vaja, kujutavad unustatud andmed endas korralikku turvariski,” lausus Käis.
Käisi sõnul võivad seadmed langeda varguse või häkkimise ohvriks. Lisaks ähvardab ettevõtteid pidevalt andmelekete teema, millega koos võib liikvele minna ka tavakasutaja jaoks tundlikku informatsiooni. “Seepärast ongi mõistlik kustutada andmed, mida enam vaja ei lähe, sest mida vähem on kontodel ja seadmetes infot, seda parem,“ lisas Käis.
Et teada saada, miks ja kuidas alustada oma sotsiaalmeediavõrgustike profiilide puhastamisega, soovitame tutvuda SEB Foorumis asuva artikliga. Lisaks annab SEB värbamiskonsultant Kaisa Pelt mõned lihtsad soovitused, mis aitavad muuta oma sotsiaalmeediavõrgustike profiili tööandjale atraktiivsemaks.
Kui kahtlustate, et sattusite pettuse ohvriks, soovitab SEB võtta viivitamatult ühendust oma panga ja politseiga.
Juba kolmandat aastat järjest liitub SEB Telia digikoristuse päeva algatusega, et aidata kaasa Eesti digitaalse teadlikkuse tõstmisele. Rohkem infot digikoristamise teemal on saadaval Telia kodulehel https://koristuspaev.digitark.ee/
